Elektritarbimises suuri muutusi ei esinenud- sisemaine tarbimine oli aasta esimeses pooles ühe protsendi võrra suurem kui möödunud aastal, moodustades 4310 gigavatt-tundi.

Juunikuus suurenes Eesti elektritoodang aasta varasemaga võrreldes samuti 32%, moodustades 874 gigavatt-tundi. Tootmine taastuvatest allikatest kerkis 11 protsenti 111 gigavatt-tunnini ja taastumatutest allikatest 35 protsenti 763 gigavatt-tunnini.

Elektritarbimine kasvas Eestis eelmise aasta juunikuuga võrreldes kolm protsenti, moodustades 583 gigavatt-tundi. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise arvestuses kujunes juunis 16,6 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas kohalik tootmine elektritarbimist 291 gigavatt-tunniga.

Elektri kaubanduslik import moodustas möödunud aasta juunikuu impordimahust 58 protsenti ehk 199 gigavatt-tundi. Elektri kaubanduslik eksport kasvas seitse protsenti 476 gigavatt-tunnile. Elektri impordist 95 protsenti tuli läbi Eesti-Soome ühenduste ja viis protsenti Eesti-Läti piirilt. Elektri ekspordist 91 protsenti läks Lätti ning ülejäänud üheksa Soome suunal. Kuu kokkuvõttes kujunes Eesti elektrikaubandusbilanss 277 gigavatt-tunniga netoeksportivaks.

Lätis vähenes elektritoodang aastatagusega võrreldes 13 protsenti, moodustades kokku 362 gigavatt-tundi. Tootmine Leedus kahanes 17 protsenti 201 gigavatt-tunnile. Baltikumi summaarne tootmine ja tarbimine suurenesid juunis aasta varasemaga võrreldes vastavalt üheksa ja kaks protsenti. Kolme riigi elektribilansiks kujunes defitsiit 460 gigavatt-tunni ulatuses ehk 24 protsenti kogutarbimisest.

Põhjamaades kasvas tootmine kuus ja tarbimine ühe protsendi ning elektribilanss osutus 1105 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis olevaks. Põhjamaade hüdroreservuaaride täituvus oli selle aasta juunikuu lõpu seisuga 67,1 protsenti maksimaalsest. Aasta tagasi samal ajal oli hüdroreservuaaride täituvus protsendipunkti võrra suurem.