Languses oli elektritootmine Eleringi teatel eelkõige mittetaastuvatest ehk fossiilsetest allikatest, kus tootmine vähenes võrreldes 2018. aastaga poole võrra.

Elektri tarbimine vähenes aga võrreldes ülemöödunud aastaga protsendi võrra 8,6 teravatt-tunnini. Märkimisväärselt rohkem tarbiti elektrit möödunud aasta jaanuaris ja märtsis, samuti novembris. Aasta kokkuvõttes tarbiti Eestis 2,2 teravatt-tundi enam elektrit kui toodeti.

Taastuvenergiast elektri tootmine kasvas aastases võrdluses 17 protsenti 1,9 teravatt-tunnini, samas kui mittetaastuvatest ehk fossiilsetest allikatest elektri tootmine langes ligi poole võrra ehk 4,5 teravatt-tunnini. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas aasta lõikes 21 protsenti kogutarbimisest.

Naaberriikidest tuleb üha rohkem elektrit

Naaberriikidest liikus Eesti ülekandevõrku möödunud aastal võrreldes 2018. aastaga 61 protsenti enam elektrit ehk 5,6 teravatt-tundi. Eestist naaberriikidesse väljunud elektrienergia kogus kahanes 36 protsenti ehk 3,4 teravatt-tunnini. Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvoog jäi 2018. aasta tasemele, olles ligikaudu 3,2 teravatt-tundi.

Lätis kahanes elektritootmine eelmisel aastal viis protsenti ehk 6,1 teravatt-tunnini, tarbimine langes kaks protsenti ehk 7,2 teravatt-tunnini. Tarbimisest ligi 85 protsenti kaeti Läti kodumaise tootmise arvelt, aastases arvestuses jäi Läti elektribilanss 1,1 teravatt-tunni ulatuses puudujääki.

Leedus kasvas elektritootmine 12 protsenti 3,6 teravatt-tunnini ja tarbimine tõusis ühe protsendi 13 teravatt-tunnini. Aasta kokkuvõttes jäi Leedu elektribilanss 9,3 teravatt-tunni ulatuses defitsiiti, siseriiklik tootmine kattis veerandi tarbimismahust.

Baltikumis kokku langes elektritootmine möödunud aastal võrreldes 2018. aastaga 20 protsenti 16,2 teravatt-tunnini. Tarbimine jäi aga eelnenud aastaga võrreldes samale tasemele ehk oli 28,8 teravatt-tundi. Kolme riigi elektribilansi defitsiit süvenes aastaga nelja teravatt-tunni võrra ja summaarne puudujääk oli aasta kokkuvõttes 12,6 teravatt-tundi ehk 43 protsenti kogutarbimisest.

Põhjamaades toodeti eelmisel aastal elektrit kaks protsenti vähem kui 2018. aastal ehk tootmine langes 387,8 teravatt-tunnini. Tarbimine kahanes 386,9 teravatt-tunnini ehk kaks protsenti ning seega oli elektri tootmine ja tarbimine peaaegu tasakaalus.

Riikide arvestuses tootis Rootsi 26,3 teravatt-tundi rohkem elektrienergiat kui tarbis, samas kui Soome jäi jätkuvalt puudujääki ning seda 20 teravatt-tunni ulatuses, Taani jäi puudujääki 5,6 teravatt-tunni ulatuses ning Norra jäi võrreldes 2018. aastaga, mil toodeti tarbimisest 10,3 teravatt-tundi enam elektrit, 2019. aastal 95 gigavatt-tunni ulatuses puudujääki.