Nii Estlinkide koguvõimsuse saavutamine kui Soome-Eesti keskmiselt 600-megavatine võimsusvoog jaanuarikuus annavad taaskord kinnitust riikidevaheliste ühenduste vajalikkusest ja ühtse elektrituru kasust tarbijatele, kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Elektri päev-ette börsihind oli jaanuaris Eestis 33,83 eurot megavatt-tunni kohta, olles 9,6 protsenti madalam võrreldes detsembriga, teatas Elering.

Soomes oli hind samal ajal vaid kolm senti madalam. Eesti ja Soome piirkonna hinnad ühtisid jaanuarikuus 98 protsendil tundidest.

Lätis ja Leedus oli elektri hind Eesti hinnast pea kuus eurot kallim ehk 39,78 eurot megavatt-tunni kohta. Samas toimus neis piirkondades kuises arvestuses 18,6 protsendi suurune hinnalangus.

Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) süsteemihind langes eelmisel kuul viis protsenti ja oli keskmiselt 30,08 eurot megavatt-tunni kohta. NPS süsteemi madalaimad hinnad esinesid sarnaselt detsembrikuuga Taanis, kus soodsate tuuleolude tõttu esines negatiivseid elektrihindu.

Kõige madalamaks hinnaks kujunes seejuures 2. jaanuari varahommiku mitmel tunni püsinud hind miinus 31,41 eurot megavatt-tunni kohta.

Elektri tootmishinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad jätkasid jaanuaris aeglast tõusu, liikudes vahemikus 6,71-7,32 eurot tonni kohta.

Eesti turuosalised ostsid jaanuarikuus 90 protsenti siseriikliku tarbimise katteks vajaminevast elektrienergiast börsilt. Samuti müüdi toodetud elektrist 90 protsenti börsi vahendusel.

Nasdaq OMX Commodities turu viimasel kauplemispäeva finantstehingute põhjal kujuneks 2015. aasta veebruarikuu elektrienergia hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 39,50 ja teise kvartali keskmiseks hinnaks 33,90 eurot megavatt-tunni kohta.

Eesti ja Läti süsteemihaldurite müüdavaid hinnariski maandamise instrumente ehk limiteeritud PTR-e ostnud turuosalised teenisid jaanuarikuu eest tulu üle 450 000 euro.