Interneti kasutajad peavad elektronposti asjata aeglaseks ja usaldamatuks suhtlemisvahendiks, sest üldjuhul on tõrgetes süüdi elektronposti kasutaja, mitte internet.
Internetti on kõvasti kirutud paljude asjade pärast. Mõni kord asja eest, mõni kord mitte. üks on selge: elektronposti usaldusväärsust seatakse asjata kahtluse alla.
Yahoo uuringu kohaselt suhtleb 97 protsenti internetlastest e-posti abil. Price Waterhouse teatab omakorda, et Webi kasutajad veedavad üle poole ajast võrgus kas lugedes või e-posti saates. Elektronpost jääb ilmselt ka tulevikus üheks interneti enimkasutatavaks rakenduseks.
Elektronposti osakaalu suurenemisel kasvab ka pettumus äparduste puhul, mis tekivad e-kirjade saatmisel ja vastuvõtmisel. Ilmselt on igaüks meist olnud paanikas oodates... kiire... ...loomulise... teate... saabumist... Kõik me oleme pidanud taluma ka sõbra kurtmist teemal "internet pistis mu meili nahka". Tegelikult on saabunud aeg elektronposti asemel uue musta lamba leidmiseks, sest elektronposti sõimamine on lootusetult moest läinud.
Sageli kaob saadetud teade interneti sügavustesse kui musta auku mitte võrgu vähese töökindluse tõttu, vaid tänu teate saatja võhiklikkusele või hooletusele.
Interneti tõhususe uurimisega tegelev Inverse Network kontrollis e-posti usaldusväärsust kümne maailma suurima internetiühenduse pakkuja (ISP ehk Internet Service Provider) juures. Kontrollitavad ISP-ide hulka kuulusid ka sellised gigandid nagu Concentric, AT&T WorldNet ja UUNET. Tulemustest selgus, et internet on tõeliselt usaldusväärne meili kohaletoimetav postiljon.
91 protsenti saadetud teadetest jõudis kohale vähem kui viie minutiga ja seda isegi tipptundidel. Katsed saada meiliserveriga ühendust meili saatmiseks või vastuvõtmiseks kandsid vilja 95 juhul sajast. Kiireim ISP kontrollis tühja kirjakasti ning saatis teate "no messages" kolme sekundiga, aeglaseimal ISP-il võttis see aega seitse sekundit.
Sellest hoolimata läheb sageli e-posti kohaletoimetamine konarlikult. Milles põhjus? Loomulikult jääb vähemalt lähiajal alles võimalus, et probleem peitub interneti traadi- ja arvutirägastikus. Kuid sama hästi võib olla kasutaja meilitarkvara vigane või viirusest nakatunud.
Ka operaator eksib inimlikult. Juhul kui jääb mulje, et see on saanud tema heaks tavaks, tasub hoolimata väikesest lisaväljaminekust operaatorit vahetada.
Iseenesest mõista tuleb kõne alla meili saatja prohmakas. Siinkohal võiks tuua ühe kurblõbusa näite. üks minu tuttav ajakirjanik, kes oli veel mõni kuu tagasi arvutiasjus pisut kogenematu, sai sarnaselt enamikele Eesti telekommunikatsioonist kirjutavatele ajakirjanikele pressiteate, mis kutsus ühe Eesti suurfirma üritusele. Kuna see ajakirjanik tundis üsna hästi kutse saatnud pressiesindajat, vastas ta reply-funktsiooniga meilile, lastes sõnadel kontrollimatult voolata.
Paraku oli tema meiliprogrammi konfiguratsioonis väike apsakas ning tema vastus saadeti ka kõigile pressikutse adressaatidele. Tulemus oli fantastiline. Paarkümmend ajakirjanikku sai oma kolleegilt meili, mis kubises väljenditest nagu "kui midagi perse ei lähe, võiks mõned kutid ligi võtta ja minna mätasse veini tõmbama". Ma ei tea mitmed meist vastasid talle, aga ma kahtlustan, et vähemalt pooled vale adressaadini jõudnud meili vastuvõtjatest.
KRISTJAN OTSMANN
