Elektroonikaettevõtjad süüdistavad Kert Kingot tööstuspoliitika põhja laskmises
Valdkondlike töögruppide külmutamine, ekspordi ja majanduskasvu unarusse jätmine, võõrtööjõu kasutamisele seatud piirangud, teadusrahastuse kärped ja ettevõtete kasvav maksukoormus on Eesti Elektroonikatööstuse Liidu hinnangul riigi poolt äärmiselt destruktiivsed sammud.
"Alates uue väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminisitri saabumisest on lõppenud ära meie tööstussektori töörühmad, milles püüdsime leida lahendusi nii majanduskasvu- ja arengu jätkuks, ekspordi turgutamiseks kui ka järelkasvu tagamiseks valdkonnale,” rääkis Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees Otto Richard Pukk. „Otsustesse, mis aga vastu võetakse, ei kaasata tööstuse esindajaid ja nii sünnibki, et puudub konkreetne valdkondlik arenguplaan või tekivad uued piirangud - näiteks võõrtööjõu värbamisel - samas kui püsib tööjõu puudus."
Elektroonikaettevõtjad on majandusministeeriumist uurinud, millised on riigi kavatused pärast seda, kui eelmise ministri Rene Tammisti lahkumise järel kontaktid ettevõtjatega lakkasid, kuid pole vastuseid saanud.
„Aeg läheb, ühtegi selget vastust ei ole ning poliitika puudumine muudab keskkonna investoritele ebakindlaks,” tõdes Pukk.
Puki sõnul on kahetsusväärne, et riigi poolt järjest vastu võetud otsused ja planeeritavad sammud ei soosi majanduskasvu, vaid justkui meelega oodatakse, et majandus nö külmuks ning laual olevate probleemidega ei peaks enam tegelema.
"Eesti toodangut ja teenust hinnatakse rahvusvahelisel maastikul ja seda näitavad nii meie kasvanud tööjõukulud kui ka kasvav lisandväärtus. Meie ettevõtted on investeerinud kasvu suure hulga raha, olles siin tegutsemise ja riigi kavatsuste suhtes positiivselt meelestatud. Paraku on elektroonikasektoris tegutsejatel täna äärmiselt ebakindel tunne, sest otsused ei soosi jätkusuutlikku tegutsemist, sünnivad üleöö ja nende taust on meile täiesti arusaamatu," selgitas Pukk.
Nii elektroonikasektori kui ka kogu Eesti tööstussektori arengu jätkumiseks näeb elektroonikatööstuse liidu volikogu juht vajadust kutsuda tagasi ellu töörühmad, kellega koos arenguvajadusi analüüsida ja neist johtuvaid muutusi ellu viia. "Poliitika, mis mõjutab nii üht meie kasvavat majandussektorit kui ka kogu majandust ja eksporti laiemalt, on tarvis viia ellu koostöös sektori osapooltega - olgu nendeks ettevõtjad või haridus- ja teadusasutused," rõhutas Pukk. “Kui Eesti näeb end tööstusriigina, siis peaks just tööstuspoliitika olema aluseks teiste poliitikate väljatöötamisel. Ja mitte vastupidi.”
