Elektroonikatöösturid kogunevad Saaremaale
Origost 1993. aastal lahkunud Lipu asutas järgmisel suvel elektroonikaseadmete tootmisele orienteeritud AS Altroni. Mees on Altron OÜ omanik ka täna, kuid tootmisvahendid müüs firma viie aasta eest Soome Incap-kontsernile. Siis sai Altroni elektroonikatehasest Incap tütarfirma Incap Electronics Estonia Kuressaare tehas. Personali väljaõppe mõttes olid firmad taimelavaks teistele elektroonikaettevõtetele, töötajate liikumine ühest firmast teise toimib ka täna.
Pöördvõrdelisena raskele algusele on viimaste aastate kasv kiire. Viie aasta eest 12 inimesega alustanud Enerpoint Saare vanker lisas aastas keskmiselt kiirust 30?40%. Nii see liikumine ette nähtud oligi, kinnitab tegevjuht Erik Keerberg. Laienemine jätkub, järgmistel aastatel küll mõnevõrra väiksemas mahus: 15?20% aastas ? mõne aasta pärast peaks firmas töötama paarsada inimest.
Paarkümmend tootearendajat
Mullu kerkis Ringteel asuvale tootmishoonele 800-ruutmeetrine lisaehitis. Seal panevad vilkad näpud kokku saunakeskuste ja elektriregulaatorite kõrval tellija soovi järgi ka muid naljakaid vidinaid. Mitmesaja suuruse tootevaliku hulgas on 20 saarel asuvat tootearendajat näinud vaeva näiteks diskoripuldi elektroonika, elektrikitarri eelvõimendusplokkide või Statoili katuse oran?i valgusriba jaoks valgusdioodide projekteerimisega.
Autoelektroonik Volex Estonia, mis küll veel kaks aastat tagasi vaakus Ericssoni kukkumisest tekkinud miinuses, on oma esimesest hoonest välja kolimas. ?Me lihtsalt ei mahu sinna majja,? nendib juhataja Margus Tang. Ruumipuudusel leiab täna Volexi 185 töötajat koguni kolmest Kuressaare hoonest. Sellest viimasesse, varasema mööblitootja majja, koliti alles hiljuti. Värske värvi järgi lõhnavas hoones käivad parajasti ehitustööd: omanik sätib uue rentniku jaoks ruume korda.
Uhke laienemine
Kõrvalmajas asuv Incap Electronics Estonia juht Allan Lipu räägib innustunult veelgi uhkematest laienemismõtetest: ehitada kinnistu täis, laiendades tehase tootmispinna loodetavasti juba tänavu kolmekordseks. Siis saaks sajale töötajale palgata juurde teist samapalju. Kui Volex nendib, et üle 200 saare tööjõu piiratud arv minna ei võimalda ning Enerpoint ongi juba peaaegu loobunud töökuulutuste ilmutamisest ajalehes Meie Maa, siis Incap usub puuduva töötajaskonna siiski saarelt leidvat.
?Kogemus aasta eest,? kirjeldab Lipu. ?Eelmisel jaanuaril panime kuulutused üles 15 inimese leidmiseks, mille peale laekus 60 avaldust.? Kuid ka Lipu märgib puuduse olevat eelkõige kitsama eriala spetsialistidest, näiteks elektroonikadisainereist.
Kogemata kombel (?Mitte tahtlikult!? kinnitavad kõik kui ühest suust) on kolm ettevõtet tootmistegevuse koondanud Kuressaare üsna ühte nurka. Enerpoint Saares ning Incap Electronicsis monteerivad elektroonika alustalale, rohelisele trükiplaadile osakesi juurde kokku ligi paarsada töötajat. Volex Estonias, kes end küll meelsamini autotöösturiks nimetab, tegeleb autojuhtmestiku kokkumonteerimisega 185 saarlast.
Tööstureid tuleb juurde
Praegu saab Saaremaal elektroonikatööstuses tööd üle 400 inimese, 2,5% saare tööealisest rahvastikust. Kuid juba viie aasta pärast võib see arv Saare maavalitsuse hinnangul paisuda tuhandeni. Seda enam, et ka linnavalitsuses kohtab huvilisi, kes elektroonikatööstuse saarele toomise mõtetega ringi sebivad. Üsna konkreetselt on Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutuse juhataja Marek Lepametsa sõnul esinenud näiteks taanlaste Odizy, kes tegeleb elektrooniliste lahenduste väljatöötamisega audiosüsteemidele.
Lepamets tunnetab arengus ka mõningat ohtu: antud majandusharu mastaapsus peaks olema selles ?suletud? keskkonnas mõõdukas.
Ehk, ei tuleks minna Elcoteqi teed, kus tuhanded inimesed teevad liinide taga monotoonset tööd. Pigem näeks Lepamets suurema tootearendusega (R&D) seotud töökohtade toomist Saaremaale, mida hetkel pärsib inseneride puudus.
Väikeste ja hajutatud majandusharude ning tootmiste puhul tuleb risk kogu majandusele väiksem. Kui kogu Saaremaa tööliskond läheks elektroonikatööstusesse tööle ja ühel päeval tekiksid tellijatega raskused, oleks edasised probleemid oluliselt mastaapsemad. ?Samas, hetkel meil ?konglomeraate?, nagu näiteks suured kalatööstused enam ei ole ning turg ise on hajutanud inimesed mikro- ja väikeettevõtete vahel, mis on paindlikud ja töötajasõbralikud,? lisab Lepamets.
Just piiratud tööjõuvõimalused võivad majandusspetsialistide hinnangul üheks arengutakistuseks saada, mis siinsele laienemisele piirid ette seab. Ka Volex tunnistab: tulevikus vaadatakse rohkem mandri suunas.
Veerandi ekspordist moodustab elektroonika
?? Saare maavalitsuse majandusosakonna peaspetsialist juhataja ülesannetes Marek Raud hindab Saare ettevõtluskeskkonna tugevuseks mitmekesisust. Suurt tulevikku näevad kohalikud eelkõige kohalikul toorainel baseeruvatel majandusharudel, turismil ja sellega seotud teenindusvaldkondadel ning tööstuse mitmekesistamisel. Viimasesse on oma suure panuse andnud just Saaremaal asuvad kolm elektroonikatööstus-ettevõtet. Selle arendamine on saare tingimustes väga sobiv ? suure tööjõumahukusega, aga samas väikese transpordikuluga materjalide ja detailide veol.
?? Seetõttu ei ole asukoht saanud eriliseks takistuseks tööstuste tekkimisel Kuressaarde ? suurt lisakulu see ei põhjusta, küll aga mõningat ajakulu. Ka elektroonikatööstuse ekspordi- ja impordiosa Saaremaal on kasvanud märkimisväärseks: täna ulatuvad mõlemad eri andmeil 20?25% piirimaile.
Tööstused algatasid Saaremaal elektroonikaõppe
?? Tööliste arv Saaremaa tööturul on küllalt piiratud. Seepärast on elektroonikatööstuses kvantitatiivsetest muudatustest enam tõenäolised kvalitatiivsed muudatused, ehk emafirma kolib allhankijate juurde ka osa tootearendusest, usub ettevõtlusspetsialist Marek Lepamets.
?? Enerpoint ongi sellega algust teinud, kuid kurdab spetsialistide puuduse üle. ?Oleksime nõus hommepäev 12 elektroonikainseneri tööle võtma,? lausub Enerpoint Saare juht Erik Keerberg.
?? Tulevikus on loota olukorra paranemist. Sel aastal lõpetavad elektroonika erialal esimese lennu nii Kuressaare ametikooli kui ka TTÜ Kuressaare kolled?i õppurid. Elektroonikaerialad loodi kolm aastat tänu elektroonikafirmade pealekäimisele: ametikool koolitab töölisi, kolled? spetsialiste.
?? Kolled?i teadus- ja arendusosakonna juhataja Maret Panga sõnul on koolitus liiga teoreetiline. Kolmest õppeaastast viimase õpib tudeng Tallinnas ning õppekava sobib pigem magistriõppesse edasiminekuks. Pealegi ?nopitakse? tudeng tõenäoliselt üles mõne Tallinna ettevõtte poolt.
?? Juba 2002. aastast ootab kolled? pikisilmi haridusministeeriumi kinnitatud rakenduskõrghariduslikule õppekavale riiklikku tellimust. ?Kvaliteedijuhtide kohta on küsitud isegi Soome tööstus-kaubanduskojast,? märgib Pank.
Artikli juurde kuuluvat graafikut vaata Ärilehest.
