Elering arvutas: kui suur oleks meie elektriarve ilma Vene elektrita?

 (145)
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivneFoto: Raivo Tasso

Elering on korduvalt selgitanud ja tähelepanu juhtinud, et Eesti Energia põhjendused nagu suurkoondamised ja nende toodetud elektri turule pääsemise takistamises on süüdi Venemaalt tulev odav elekter ei ole tegelikult omavahel seotud. Nüüd näitab Elering ka tehtud arvutustega, kuidas mõjutaks Vene importelektri keelamine meie elektriarvet. Tulemus? Elektri hind börsil ja meie arvel kasvaks, ent mitte piisavalt palju, et Eesti Energial tasuks vanu tootmisvõimsusi käimas hoida.

Vene elekter siseneb meid mõjutavasse Leedu hinnapiirkonda kahest suunast - Valgevenest ja Kaliningradist. Eleringi arvutus näitab, et kui Valgevene kaudu tulev elekter börsilt välja jätta, olnuks börsihind Eestis ca 3% kõrgem.

Kui jätta välja lisaks ka Kaliningradist tulnud elekter, siis olnuks hind ca 5% kõrgem.

Karm tõsiasi on aga see, et kui meie maksaksime oma elektri eest 3 või 5 protsenti rohkem, ei aitaks see ikka kaasa Eesti Energia vanade põlevkiviplokkide turule tagasitoomisele.

Eleringi arvutused
Seotud lood:

Arvutus on tehtud börsi arvutusmudeliga ja kõikide reaalsete sisenditega (tegelikud müüdud ja ostetud kogused, hinnad).

Eleringi juht Taavi Veskimägi kirjutab ka värskes varustuskindluse aruandes, et siin on Eesti jaoks üks oluline ja suure hinnasildiga valiku koht. Kas me läheme edasi strateegiaga, et integreeritud turgu ja ühendusi on tore omada, kuid igaks juhuks peab olema kogu tootmisvõimsus olemas enda "tagahoovis"?

"Sellise käsitluse korral maksaks tarbija turupõhiste investeeringutega võrreldes ligikaudu pool miljardit eurot enam. Seda olukorras, kus Valga tarbija jaoks tagab elektrijaam Lätis parema varustuskindluse, sest peamine pudelikael kuni 2025 Eesti-Läti elektrisüsteemis asub hoopiski Narva ja Tartu vahel.

Eleringi töö on tagada tarbija varustuskindlus mõistliku hinnaga. Mida väiksemas piirkonnas, mida suuremat turvalisust soovime, seda kallim see tarbijale tuleb. Igal medalil on kaks külge ja neist tuleb rääkida koos.

Mis iganes asja me siin Eestis tahame teha, mis Euroopa ühisel energiaturul ei ole tasuv, tuleb see tarbijal maksta kinni. Ei saa samal ajal energiaturul mittetasuvat elektrijaama ehitada ja öelda, et tahame majandusarengut toetavat elektrihinda," kritiseerib Veskimägi aruandes.

"Või siis tuleb meil solidaarselt ühiskonnana see ebaefektiivsus tööstuse eest kinni maksta. Varustuskindluse standard on seega tasakaalu akt mõistliku varustuskindluse taseme ja kulu vahel ühiskonnale."

Ta lisab, et igal juhul on Eesti ühiskonnale kasulikum madal elektri hind kui kallis, sest enamus täiendavast kulust, mida maksaksime kallima elektri eest, ei jääks Eestisse, vaid liiguks Eestist välja. "Kui Baltimaades ja Põhjamaades toodeti 2018. aastal ligikaudu 420 teravatt-tundi elektrit, siis kolmandatest riikidest imporditi (Leedu ja Soome kaudu) 13,3 teravatt-tundi ehk umbes 3 protsenti. Seetõttu ei omaks selle impordi lakkamine väga märgatavat mõju Baltimaade ja Põhjamaade elektri turuhinnale," selgitab Veskimägi.