Elering: fossiilkütuste üheks alternatiiviks on kodumaine rohegaas

 (10)
OÜ Vinni Biogaas
Lägalaguun Vinni Biogaasi tehase juuresFoto: Sven Arbet

Ärilehe artiklis „Eesti osutus elektritranspordi autsaideriks“ kõlanud mõte, et „eestlased jätkavad tuimal moel oma linnaliinibussides fossiilkütuste põletamist“, on eksitav, leiab Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Andres Kärssin.

Andres Kärssin:

Aasta tagasi võeti Pärnu linna bussiliikluses esimesena Eestis mootorikütusena kasutusele kodumaine taastuvenergia – biometaan ehk rohegaas. Biolagunevatest jäätmetest, põllumajandusjääkidest ja reoveesetetest toodetav rohegaas täielikult taastuv transpordikütus, mille kasutamisel on CO2 emissioon kokkuleppeliselt 0. Suvepealinna liinidel sõidab praegu 18 keskkonnasõbralikku surugaasibussi. Samuti saab lisada, et ka Võrumaa avalikel liinidel sõidab juba mõnda aega 22 gaasibussi.

Tartu linnas vahetatakse praegused liinibussid alates 1. juulist välja 64 uue gaasibussi vastu ja peagi juhtub sama ka Tallinnas, kus gaasibusside hanke tähtaeg oli mõni nädal tagasi. Tallinna Linnatranspordi AS plaanib järgmise viie aasta jooksul diiselbusside asemele hankida 300 gaasibussi ning veelgi kaugemas perspektiivis võtta kasutusele elektribussid.

Lisaks linnadele on rohegaasi kasutamine kasvamas ka maakonnaliinidele, kus piirkondlike ühistranspordikeskuste korraldatavatel hangetel annab pakkujatele lisapunkte gaasibusside kasutamine. Näiteks hiljutise Saaremaa bussihanke võitis ettevõte, kes toob pooltele liinidele sõitma gaasibussid.

Seotud lood:

Biometaan on täna kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi – seal hulgas surugaasi (CNG) tarbivates sõidukites. Eesti riigi eesmärk on kasutad aastaks 2020 transpordis 10 protsenti taastuvkütuseid, millest kolmandik on plaanis katta biometaaniga. Praeguseks on tootmist alustanud kaks biometaani jaama ning neid lisandub veelgi. Samuti on pidevalt juurde tulemas surugaasitanklaid.

Tähtis roll rohegaasi kasutamisel kahtlemata kanda ühistranspordil, kuid selleski vallas ei piirdu asi ainult busside ja taksodega – keskkonnateadlikkuse kasvades on biometaani omaks võtmas üha rohkem säästlikkusele panustavaid tavatarbijatest autoomanikke.