Elering: oktoobris langes elektri hind Eesti hinnapiirkonnas
Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti hinnapiirkonnas toimus oktoobrikuus elektri hinnalangus, kuigi kogu NPS-i süsteemihind kerkis tarbimise suurenemise tõttu.
NPS Eesti ja Eesti-Läti piiril loodud ELE piirkonnas langesid hinnad oktoobrikuus kuises võrdluses vastavalt viis ja kaks protsenti 40,20 ja 42,13 euroni megavatt-tunni kohta, teatas Elering.
Leedus hinnapiirkonnas tõusis hind mõnekümne sendi võrra 44,81 euroni. Hindade üheks mõjutajaks oli asjaolu, et tänu Daugava jõe suurenenud voolule oli Läti elektrisüsteem väiksemas defitsiidis kui septembrikuus.
Läti elektritoodang kattis oktoobris ka soojusjaama hooldustööde tõttu katkenud elektriimpordi Kaliningradist Leetu.
NPS süsteemihind kerkis oktoobris septembriga võrreldes 37 protsenti 34,76 euroni megavatt-tunni kohta, kuna kasvanud nõudluse tingimustes ei olnud turul piisavalt hüdroenergiat, et hind oleks jätkuvalt püsinud eelnevate kuude madalal tasemel.
NPS Soome piirkonna hind — 38,57 eurot megavatt-tunni kohta — jäi ka oktoobrikuus kõrgemaks NPS süsteemihinnast, seda tingituna eelkõige pudelikaelast Soome ja Rootsi vahel, kus Fenno-Skan ühenduste piirangud kestavad järgmise aasta alguseni.
Eesti-Läti piiril asuva ja füüsilise elektriühenduse piiranguid arvestava NPS ELE ja NPS Eesti hinnapiirkonna vahel kasutati oktoobris turule antud ülekandevõimsusest ära keskmiselt 77 protsenti.
178 tunnil oli ülekandevõimsus kasutatud maksimaalsel koormusel. Septembriga võrreldes ühenduse koorumus suurenes, kuna vähem oli neid tunde, mil elektri hind oli piirkondades võrdne.
Eesti ja Soome vaheline ühendus EstLink 1 oli oktoobris 85 protsendil tundidest kasutusel elektri ülekandmiseks Soomest Eestisse. Sama suurel osal tundidest oli elektri hind Soomes ja Eestis sama.
Eesti ja ELE hinnapiirkonnas müüdi oktoobrikuus kokku 424 gigavatt-tundi elektrit, sellest 96 protsenti Eesti hinnapiirkonnas. ELE hinnapiirkonnas müük vähenes, moodustades 17 gigavatt-tundi. ELE piirkonna kaudu kauplevad Läti ja Leedu turuosalised Eestis, reaalset tarbimist ega tootmist selles virtuaalses piirkonnas ei toimu.
ELE piirkonna väike müügimaht näitab sealse piirkonna energiadefitsiiti ning samuti suurenenud Läti hüdroenergia eksporti kõrgema hinnaga Leedu hinnapiirkonda. Elektribörsi vahendusel toimunud import Leedust Eestisse vähenes eelmisel kuul septembriga võrreldes 53 protsenti ning moodustas kokku vaid 17 gigavatt-tundi.
Börsilt ostetud elektrienergia kogus kasvas Eesti ja ELE piirkonnas oktoobris eelneva kuuga võrreldes 8,5 protsenti kokku 563 gigavatt-tunnini. Eesti hinnapiirkonnas osteti 235 gigavatt-tundi ning ELE piirkonnas kauplevate Läti ja Leedu turuosaliste nõudlus oli 328 gigavatt-tundi ehk oluliselt suurem eestisisesest nõudlusest.
Eesti turuosalised ostsid oktoobrikuus elektrienergiat kokku päev-ette ja päevasiseselt turult 238 gigavatt-tundi. Näitaja kasvas kuuga 11 protsenti ja moodustas 35 protsenti siseriiklikust elektritarbimisest.
Soome hinnapiirkonnas langes oktoobris riskide maandamiseks kasutatava tuletisinstrumendi (CfD ehk Contract of Difference) turuhind ning 2013. aasta tulevikutehingute põhjal kujuneks elektrienergia hinnaks Soomes 43 eurot megavatt-tunni kohta.
See annab indikatsiooni ka elektri hinna võimaliku kujunemise kohta Eestis järgmisel aastal. Siinset hinda mõjutab lisaks Soome hinnale ka see, kas ja millises ulatuses tekivad pudelikaelad Eesti ja Soome ning Eesti ja Läti vahelistel ühendustel.
Elektrienergia hinda mõjutava maagaasi hind püsis Eleringi hinnangul oktoobrikuus ligikaudu eelneva kuu tasemel — 37,71 eurot megavatt-tunni kohta.
Süsinikdioksiidi emissioonide hinnad tõusid oktoobrikuus taas septembrikuu alguse tasemele, liikudes kuu alguse 7,57 eurolt kuu lõpuks 8,25 eurole tonni kohta.
