„Võrgutasu tõusu põhjustavad ainult investeeringutega seotud komponendid, Eleringi enda tegevuskulud vähenesid 2010. aastal 72 miljoni võrra ja 2011. aastal ei kasva,“ teatas ettevõte.

Elering täpsustas ka meedias esinenud elektrihinna tõusu põhjendusi, öeldes, et Eesti Energia poolt ei ole korrektne rõhuda elektrihinna tõusule seoses Eleringi investeeringutega. Seda eriti olukorras, kus Eesti Energia Jaotusvõrgud on edastanud konkurentsiametile taotluse võrgutasude tõstmiseks keskmiselt 18,8 protsenti, mis tõstaks elektri hinda näiteks Kodu 1 paketi puhul keskmiselt 11,7 senti kilovatt-tunni kohta.

„Eleringi investeeringutest põhjustatud hinnatõus on aga 1,2 senti kilovatt-tunni kohta ehk kümme korda väiksem. Keskmisele tarbijale on see ca 3 krooni kuus,“ lausus Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Tema sõnul on Eleringi taotletud hinnatõus üksüheselt seotud investeeringutega Eesti varustuskindluse tagamisse. „Meie investeeringute kogumaht järgmisel kolmel aastal on 7 miljardit krooni. Selle eest omandab Elering Estlink1, rajab 2,4 miljardit krooni maksva Eesti ja Soome vahelise teise kaabelühenduse Estlink2, investeerib 2 miljardit avariireservjaama rajamisse ning ehitab valmis hulgaliselt uusi ühendusi ja jaotlaid tõstmaks elektrivõrkude läbilaskevõimet ning vähendamaks võrgukadusid. Eesti elektrisüsteemi arendamiseks tehtavad suurinvesteeringud on nii tarbijate kui tootjate huvides,“ lausus Veskimägi.