Euroopa Liidus on juba praegu ühed maailma ambitsioonikamad eesmärgid, kuid euroliidu kliimameetmete ja energiaküsimuste volinik Miguel Arias Cañete soovib, et liigutakse veelgi kaugemale, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Pärast seda, kui USA Pariisi kliimakokkuleppest loobus, on Euroopa Liit jätkanud süsinikusaaste vähendamise eestkõnelejana.
Cañete ettepaneku kohaselt peaks euroliit võtma eesmärgiks vähendada aastaks 2030 CO2 saastet 1990. aasta tasemega võrreldes 45%. Praegune eesmärk on 40%. Euroliidu ametliku eesmärgi tõstmiseks peavad liikmesriigid selle heas kiitma.

Cañete kinnitusel tuleb aastaks 2030 vähemalt poolt elektritootmisest taastuvatest allikatest.
Uute energeetika eesmärkide saavutamine nõuab aastatel 2021-2030 avaliku ning erasektori investeeringutena 379 miljardit eurot, lisaks tuleb igal aastal suurendada taastuvate energiakandjate paigaldamise mahtu 50%.

Cañete möönis, et detsembris Poolas Katowices toimu ÜRO kliimakohtumine saab olema raske. 2015. aastal Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastanud riigid püüavad kokku leppida pakti tagamiseks ühistes reeglites.

Igatahes ei ole ettevalmistavatel läbirääkimistel, mida tuntakse COP24 nime all, edu saavutatud, sest ei ole suudetud kokku leppida, kas reeglid peaksid olema kõikidele ühised või peaks olema eraldi reeglid arenenud ja arenevatele riikidele.