Iseenesest hakkas Elion digitelevisiooni pakkuma juba mullu kevadel, ometi kujutavad just eelmise aasta lõpus alanud katsetused telepildi edastamiseks telefonijuhet pidi põhimõttelist murrangut. Suurfirma ei tee erilist PR-kära ega kõlavaid pressiteateid, aga digiboksid on juba välja jagatud, testigrupid töötavad ja ADSL 2+ nime kandev teenus valmistub turgu vallutama.

Elioni juht Valdur Laid ütleb, et eesmärk on juba 2006. aasta esimesel poolel ametlikult välja tulla uue teenusega ? telefon, internet ja televisioon ühest juhtmest. Elioni meediajuht Ain Parmas arvab, et veebruari algul lahvatanud tüli Starmani ja STV-ga sidekanalite küsimuses sisaldas ehk ka pisikese annuse kartust Elioni digiambitsioonide ees. Sõltuvalt sellest, kas aktsiaportfellis on Eesti Telekomi või Starmani aktsiad, võid tunda kas rõõmsat ootusärevust või kartlikke kõhklusi.

Teleturu ümberjagamine

Starmani juht Peeter Kern konkurentsi ei karda. Starman pakub digitelet eelmise aasta septembrist ja teenuses, mis pakub telet-internetti-telefoni ühest juhtmest, pole midagi uut. Kern lisab veel: ?Päris hästi läheb, digitele kasutajaid tiksub kogu aeg juurde.? Tõsi, Elioni plaanides on üks konks, mis sunnib ka Kerni tunnistama, et Elionil on suur trump peos. Telepilt levib muidu ju kaableid pidi ja see turg on üsna paigas. Pärast aastatetaguseid kaablilõikuspidusid ei kipu Starman, STV ja Elion eriti nendesse majadesse, kus konkurendi kaabel juba ees. Kui Elionil aga õnnestub oma ADSL-digitelevisioon käima saada, läheb pilt kohale telefonijuhtmeid pidi, neidsamu juhtmeid mööda, mis Elionil juba olemas. ?See on meie minevikust tulev paratamatu eelis,? teatab Elioni esindaja Parmas rõõmsalt.

Kern viitab siiski ka sellele, et ADSL-tehnoloogia on keerulisem kui tavalise kaabli kaudu levitatav digipilt. Ja keerulisem tähendab kallim. See peaks nõudma suuremat rahalist panust nii operaatorilt (Elion) kui ka tavaliselt telekavaatajalt. ?Lõpuks läheb konkurents muidugi tihedamaks ning supp lahjemaks,? ütleb Kern, kuid lisab paljutähenduslikult: ?Aga igal juhul tulevad huvitavad aastad.?

Vägevad plaanid

Elioni plaanid on tõepoolest vägevad. Firma juht Valdur Laid ütleb, et juba nelja aasta pärast tahetakse digipildiga jõuda pooltesse Eesti kodudesse. Ta viitab ka sellele, et Euroopa telekomid prognoosivad tulevikus digitele tulude suuruseks kuni kolmandikku sektori tuludest. See tähendaks digipilti, mänge, teenuseid, kaugvideolaenutust ja palju muud. Elioni juht ei välista, et tulevikus võiks digipilt koostöös samasse kontserni kuuluva EMT-ga levida ka õhu kaudu. Mobiilifirmal ju mastid üle Eesti olemas, asi siis nende külge uued digisaatjad panna. Niimoodi jõuaks Elioni-EMT telepilt igasse Eesti nurka.

?Hetkel pole asi veel otsustatud ja olukorra muudab keerukamaks see, et valitsus võib digitaalse televisiooni õhu kaudu levitamiseks vajalikud raadiosagedused anda ühele teenusepakkujale,? ütleb Laid. Ta peab siin silmas ringhäälingukeskust Levira, kellele valitsus 19. jaanuari kabinetiistungil ilma suurema kärata olemasolevad kolm digisagedust määras.

Uued ärimudelid

Aastaid oli digitaalne televisioon lihtsalt sõnakõlks nagu laulvad robotid või lendavad autod, et küll ta kunagi tuleb, aga mitte praegu. Nüüd on see aeg käes. Elion ja Starman on oma eesmärkidest rääkinud. Ringhäälingukeskus Levira hakkab õhu kaudu levivat pilti katsetama juba tänavu ning 2008. aasta lõpuks peaks kolm üleriigilist sagedust ehk 15 potentsiaalset telekanalit püsti olema. Euroliidu soovitus liikmesriikidele on aastaks 2012 täielikult digile üle minna. Alati eesrindlikud soomlased on ka siin pioneerid. Praegune analoogsignaal keeratakse kinni juba järgmisel aastal, nii et teleriantenniga Soome vaatamine on Tallinnas selleks korraks ühel pool.

Lisaks Elionile, Starmanile ja Levirale on veel hulk teisi osalisi, kelle äri digitele tulek otseselt puudutab. Reklaami- ja filmitööstus näiteks. Muidugi pilditootjad ja telekanalid. ?Uued ohud ja uued võimalused, kuid igal juhul väga huvitav aeg on tulemas,? kordab TV3 juhataja Toomas Vara Peeter Kerni mõtet. Telebossil on üleval näiteks küsimus, kuidas reklaamiraha liikuma hakkab. Digitehnika arenedes on reklaamipausidest ülehüppamine vaataja jaoks liiga lihtne. Teisalt pakub digitele ka uusi reklaamivõimalusi. Või digipildi tootmiseks vajaliku tehnika muretsemine. Ja kuna digitele tähendab ka rohkem kanaleid, siis küsib Vara üldsegi mitte retooriliselt: ?Kes toodab pildi? Kes maksab kinni??

Jättes kõrvale tehnilise terminite virvarri, on digitele pildi- ja helikvaliteet esimene asi, milles lihtne vaataja erinevust tunneb. ?Kui praegu teleri ees istudes võib pilt hea tunduda, siis pärast digipildi nägemist enam vana tagasi ei taha,? kirjeldab Ilmar Raag, mees, kes ETV juhina agiteeris aastaid digirevolutsiooni pooldama.

Kindlasti tuleb rohkem telekanaleid. Kui praegu on Leviral kolm sagedust, mis tähendab ka kolme telekanalit, siis digitele puhul tuleb sageduste arv korrutada viiega. Kolme sageduse korral siis 15 kanalit. Teada on ka see, et varsti toimuvale Euroopa raadiokonverentsile läheb Eesti riik plaaniga saada 7?9 sagedust ehk kuni 45 kanalit. Majandusministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma küll lisab: ?Isiklikult arvan, et üheksa sagedust on liiga optimistlik ootus.?

Parem pilt, rohkem kanaleid

Pilditootmiskuludele mõtlev TV3 juhataja Toomas Vara hoiatab ka, et tehniline võimalus rohkemate kanalite edastamiseks ei tähenda veel uute kanalite automaatset sündi. ?Arvan, et enamik uutest kanalitest tuleb pay-per-view põhimõttel,? ütleb Vara. ?Aga ilmselt on ka üks-kaks uut üritajat, kes arvavad, et reklaamiturg on kummist.? Üsna kindlalt võib öelda, et tulemas on ETV 2. Muu maailma kogemus näitab, et alati leidub ka mõni religioosne grupp, kes võimaluse saabudes tahab telekanalit teha ? seal polegi eesmärgiks raha. TV3 juht ütleb, et ilmselt ei saa siiski kõrvale jääda ka senised kanalid. Ta peab siin silmas nii TV3-e kui ka põliskonkurenti Kanal 2-e.

Ilmar Raag toob näiteid välismaalt: kui seal läheb analoogprogrammiga telekanal üle digile, siis teeb ta kõrvale paar-kolm spetsprogrammi: ?Tavaline skeem: põhikanal, siis filmikanal, siis spordikanal, siis dokumentaalkanal.?

Interaktiivne pilt

?? Kui Kristina Šmigun Pragelato tõuse rühkis ja lõpuks võitjana käed taeva poole tõstis, saime infot kahest kohast: telepildist ja Lembitu Kuuse kommentaarist. Kui kujutada sama asja ette digitaalse televisiooni kontekstis, siis võiksid meie võimalused olla mitu korda suuremad.

?? Näiteks võiksime paari nupuvajutusega jagada teleekraani mitmeks eraldi pildiks. Kõige suuremalt jälgime Šmiguni sõitu, väiksematelt aga vaatame, mida teevad samal ajal konkurendid Marit Bj?rgen ja Julia Tšepalova ? digitele võimaldab vaatajal valida eri kaameratest tulevat pilti.

?? Teise nupuvajutusega avaneb ekraanil menüü, kuhu ilmub Šmiguni ja varasemate sõitude statistika. Ja miks mitte kolmanda nupuvajutusega avada suusamütsil olev Hansapanga logo, kus ekraanile tekib ka eluasemelaenu superpakkumine.

?? Peeter Kern toob juba aastaid vana näite digitele võimalustest, kuidas korvpallifänn, vaadates palli pealt suruvat Michael Jordanit, klõpsib pulti ja ostab samal hetkel endale 59 dollari eest samasugused punased püksid nagu Jordanil jalas. Või kui James Bond, üleolev muie suul, BMW-d roolib, saab filmisõber paari klõpsuga kohe teada auto tehnilised andmed ja müügikohad.

?? Tõsi, praegu on see veel tulevikumuusika. Probleem pole mitte tehnilistes võimalustes, vaid selles, kes peaks selle interaktiivsuse tootma. Ilmar Raag: ?Kui ETV teeb korvpalliülekannet ja sinna juurde käiksid nupuvajutustega avanevad statistikakastikesed iga mängija kohta, siis peab keegi need valmis tegema ja keegi ka kinni maksma.? Selge on igatahes, et nii reklaamitegijate kui ka reklaamimõõtjate ees avaneb hiiglaslik tööpõld.

?? Praegu rahuldub digi-TV veel lihtsamate asjadega: subtiitrite valik, tõlgete valik, interaktiivsed telekavad ja menüüd.