Elisa juhid Seppänen ja Nisula ? üdini eestistunud soomlased
Nüüdseks on mõlemad mehed Eesti eluga harjunud ning keele ära õppinud. Üks leiab, et Eesti naistel on Soome naistega võrreldes olulisi konkurentsieeliseid, teine aga kiidab eestlaste ausust võrreldes lätlastega.
Seppänen sattus Eestisse 1997. aastal, et ühe aasta siin töötades käivitada Tietopuhelini telefoniteenuse müügikett. Radiolinja oli keti partner. Soomes kõrgkoolis õppides füüsilisest isikust ettevõtjana mobiile ja arvuteid müünud Seppänen mõistis kiiresti, et aastaga tema siinolek ei piirdu. Nimelt oli ta siit leidnud endale naise, kuigi ta ise ei arva, et see oleks tollal ainuke tegur oleks.
?Kes ikka tahab Eestist ära minna. Kui mind kutsutaks Soome tööle täna, oleks see mu eraelus väga suur muutus ja mitte eriti positiivne,? räägib Seppänen, kes 1999. aastal hakkas Radiolinja Eestit juhtima.
Nisula oli Eestis juba 1995. aastal, kui tema naine käivitas siin Sokose ketti. Ülikoolipingist tõusis mees otse Radiolinja Eesti finantsdirektoriks. Selliseid karjäärihüppeid Soomes ei tunta. 2000. aastast juhtis Nisula fikssideoperaatori Unineti tegevust, mis kuulus koos Radiolinjaga Elisa kontserni.
Mis mehi ikkagi Eestis paelus? Seppänen üritab sõnastada selle saladuse nii, et see kedagi ei solvaks: ?Ütleme nii, et Eestis on naistel teatav konkurentsieelis võrreldes Soome naistega. Eesti naine hindab rohkem perekeskseid väärtusi ja on valmis rohkem panustama pere heaolu arendamiseks kui tema kolleeg Soomes,? ütleb ta, täpsustades, et see ei tähenda seda, et naine on mehe ori. Lisaks tervislikumatele peresuhetele on eestlastel ka paremad geenid, kuna soomlaste geenid ei ole isolatsioonis olles niivõrd segunenud.
Peale naisfaktori on soomlastel Eestis ka tunduvalt odavam elada. ?Soomes annaksin poole sissetulekust riigile ja kõik on seal väga kallis. Kui peaksin siit kunagi lahkuma, ei läheks ma Soome tagasi,? ütles Seppänen, lisades, et Soome võib minna alles pensionärina.
Nisula jätkab Eesti kiitmist: ?Täitsin äsja netis oma tuludeklaratsiooni. Soomes sellest võimalusest rääkides öeldakse, et see ei ole võimalik. Ma ütlen, et on võimalik. Öeldakse taas, et ei ole.? Lisaks sellele areneb Eesti näiteks Lätiga võrreldes tema arvates positiivses suunas. Väike on paindlik.
Korrumpeerunud Läti
?Läti riik on nii korrumpeerunud, et see on lausa masendav,? ütleb Nisula siiralt, toonitades sõna ?nii?. Järgnevad näited. Nisula ja Seppänen räägivad, et ühe Soome suurfirma Läti kaubamaja ehitus peatati ligi aastaks, sest keegi leidis ehituskrundilt ootamatult inimluid ning tõestas, et 250 000 aastat tagasi oli seal keegi surnud. Terve aasta kaevati luid.
Lätti taheti investeerida paar miljardit krooni, et rajada tselluloosivabrik. Kui kõiges oli juba kokku lepitud ja kooskõlastused saadud, ilmus kusagilt mingi kohalike huvidega tegelane, kes kogu protsessi peatas.
?Kui sina oleksid Läti ametnik ja mina ärimees, kes tahab sinult mingit luba, siis kokku saades küsiksid sa kolmandas lauses: ?OK, väga tore mõte, investeeringuid on vaja ja töökohti tuleb, kuid mis mina sellest saan?? Seda küsimust ei peljata üldse,? räägib Seppänen. Ja Nisula põrutab: ?Ausamat rahvast kui eestlased või soomlased annab otsida!?
Elisa on nende teene
Liiga ausaid inimesi peetakse maailmas vahel veidi rumalateks. Küllap oli aga just ausus ja siirus see, millega Seppänen ja Nisula müüsid Elisa Soome omanikele mõned aastad tagasi maha idee Radiolinja ja Unineti ühendamisest Eestis Elisa kaubamärgi alla. Sellest kuust on see reaalsus. ?Ma ei tea ühtegi põhjust, miks neid kahte firmat ei pidanuks ühendama, see oli nii loogiline,? räägib Nisula.
Aga mis on täna sisuliselt nullist ühe suurima sideettevõtte üles ehitanud Nisulal ja Seppänenil Eestis veel põnevat teha: telekomiturg on laias laastus jaotunud, uutel tegijatel on raske suurt tükki haarata, kõigil eestlastel on mobiilid?
Seppänen tunnistab, et sektor on kaotanud seksikust, kuid päris igav ka ei ole. Tehnoloogilisteks märksõnadeks saavad tulevikus olema 3G ja fiksside tehnoloogia uuendamine. Ka teenuste mahul on kasvuruumi.
Näiteks Nisula 60-aastane ema Soomes saadab oma sõbrannadele SMS-e. ?Pidin krambid saama, kui nägin, et ta neid toksib,? märgib ta. Seppäneni sõnul saadetakse Soomes kolm-neli korda SMS-e rohkem kui Eestis, Soome noortele on SMS justkui osa elustiilist.
Aga kui tuleb mõni hea pakkumine tööle asumiseks Soomes Elisa kontsernis? Väga vähetõenäoline, et tuleb nii hea pakkumine, mis sunniks lahkuma, kinnitavad mehed. ?Kui omanik ütleks, OK, siin on Läti, siin on hunnik raha, pange operaator püsti, siis see oleks hea pakkumine ja me mõlemad oleksime nõus,? räägib Nisula. Arvestades aga Läti riigi korrumpeeritust, tuleb seal tegutseda Seppäneni sõnul ?kindad käes?.
Isegi kass on eestlane
?Minu teada on Läti siiski Euroopa Liidus ja seal kehtivad Euroopa Liidu direktiivid?!? nähvab Nisula irooniaga. Mõlemad muigavad.
Soomlaste jaoks ei ole samas ka Eesti päris probleemitu. Seppäneni ärritab siinne kliima, siin on see lörts, mis Soomes on sagedamini lumi. Nisula on pisut pettunud selles, et Eestis hinnatakse inimesi ainult selle järgi, palju nad on võimelised raha teenima. Siin paistvat see tendents eriti selgelt välja, aga see möödub koos ühiskonna kasvuraskustega.
Nii Seppänen kui ka Nisula on hästi ära õppinud eesti keele, et isegi sõnad ?finantsinvestor? ja ?mõõk? ei tekita neile probleeme. ?Vana tõde on see, et osta võid ükskõik mis keeles, müüma peab aga kohalikus keeles,? räägib Nisula eesti keele tähtsusest oma töös. Seppänen arvab, et isegi tema kass on eestlane.
Kes on Sami Seppänen ja Markus Nisula?
Sami Seppänen
?? sündinud 23. mail 1970 Soomes Tamperes
?? vabaabielus eestlannaga
?? õppinud Lappeenranta tehnikaülikoolis tootmismajandust
?? praegu töötab Elisa Eesti juhatuse esimehena
?? juhtinud Radiolinja Eestit ja
olnud firma teenusoperaatorüksuse juht. Juhtinud Soome ettevõtet Tresmec ning Eesti firmat Tietopuhelin
?? harrastab golfi, mäesuusatamist ja mootorrattasõitu
Markus Nisula
?? sündinud 11. novembril 1971 Soomes Ylivieskas
?? vabaabielus, üks poeg
?? õppinud Helsingi majanduskõrgkoolis Helsinki School of Economics majandust
?? praegu Elisa Eesti võrguoperaatorüksuse juht
?? varem juhtis Uninetti ning töötas Radiolinja Eesti finantsjuhina. Lisaks olnud Soome firma Finnet International kontroller
?? harrastab mootorrattasõitu, mäesuusatamist ning fotograafiat
