Elisa: meil on raske tuvastada, milliseid telefone kasutavad lapsed
"Kõik, kellega Elisa on lepingulistes suhetes on üle 18-aastased, sest alaealistega me lepingut ei sõlmi,“ ütles Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski Eesti Päevaleht Online’ile. „See, kelle kasutusse omanik mobiilinumbri annab, on tema vaba valik ja operaatoril on reaalset kasutajat ning tema vanust keeruline tuvastada.“
Elisa konkurent EMT seevastu näiteks ei saada reklaamsõnumeid oma võrgus alla 10aastastele, juhul kui lapsevanem on operaatorile teada andnud, et telefoninumbrit kasutab laps.
Kaks aastat tagasi sündis Euroopa Komisjoni vahendusel raamkokkulepe, millega ühinenud mobiilsideoperaatorid kehtestasid ise endale eeskirjad (nn isereguleeruvad eeskirjad) laste kaitseks, näiteks piiratakse laste juurdepääsu täiskasvanutele mõeldud infole ja teenustele. Ka 22 liikmesriigis on operaatorid ennast sidunud sarnaste kohalike eeskirjadega, ent Eesti kuulub mustade lammaste hulka.
„Ma loodan, et need neli riiki, kus oma riiklikke eeskirju ei ole veel välja töötatud – Eesti, Küpros, Luksemburg ja Soome –, teevad seda lähemal ajal,” selgitas Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding.
„Operaatorid ei ole teemat üheskoos arutanud, kuid igaüks on juba kindlasti kasutusele võtnud nii mõnegi meetme,“ kinnitas Raiski. „Kui mobiiltelefoni kasutades siseneda Elisa WAP-portaali või kasutada mobiil-TVd, siis on alaealistele mittesobilikel lehekülgedel olemas juriidiliselt korrektne teavitus, et edasine info on alla 18-aastastele keelatud ning kasutaja peab kinnitama, et on vähemalt 18 aastat vana. Ka on vanusekontroll loto ostmisel, kus kasutaja peab kinnitama, et on vähemalt 16-aastane.“
Võrreldavad meetmed on tarvitusele võtnud ka EMT, nõudes mobiili kaudu lotopileti ostmisel kliendilt kinnitust, et ta on selleks küllalt vana ja piirates WAP-portaali sisu kättesaadavust.
Kes peaks laste kaitset mobiilse kurja eest korraldama?
Reeglite kehtestamisel jääb Elisa vaatama siiski riigi poole, oodates võimult algatust. „Vastava regulatsiooni kehtestamine on riigi pädevuses. Elisa lähtub Eestis kehtivatest õigusaktidest ning Elisa on omalt poolt igati valmis vajalike regulatsioonide väljatöötamises osalema,“ selgitas Raiski. „Aga siin oleks vajalik riigi poolt protsessi algatava ja koordineeriva rolli võtmine kas siis tarbijakaitseameti, andmekaitse inspektsiooni, tehnilise järelevale ameti või mõne muu pädeva ametkonna kaudu.“
Raiskile teadaolevalt pole ka teise musta lamba Soome mobiilioperaatorid – sealhulgas Elisa emaettevõte – arutanud ühiste normide kehtestamist laste kaitseks.
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha järgi on pigem tegu teenusepakkujate asjaga. "Viviane Redingu sõnavõtu aluseks on 2007. aastal koostatud MoU, mille on allkirjastanud Euroopa suuremad mobiilside operaatorid ja sisuteenuste pakkujad," veeretas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juht Kalev Vapper vastutuse operaatorite poole tagasi. "Tegemist on deklaratiivse dokumendiga ja mingit kohustust sellega liituda pole. Samuti ei tulene sideettevõtjatele vastavat kohustust ELi elektroonilist side reguleeriva raamistiku direktiividest."
Hiljutise uuringu tulemuste andmetel on ELis 50 protsendil kümneaastastel, 87 protsendil 13-aastastel ja 95 protsendil 16-aastastel lastel mobiiltelefon. Pooled lapsevanemad Euroopas on aga mures, et mobiiltelefoni kasutades võivad nende lapsed kokku puutuda seksuaalse ja vägivaldse sisuga piltidega või langeda teiste laste kiusamise ohvriks. Euroopa Komisjon pöördus eile mobiilsideoperaatorite poole üleskutsega teha rohkem selleks, et lapsed saaksid mobiiltelefoni turvaliselt kasutada.
