Elisa Soome juht: ka riided saavad netiühenduse

Veli-Matti Mattila ütleb, et telekomiäri on nüüd mobiilse interneti äri. Elisa strateegia on hinnastada see nii, et klient ei pea gigabaitide üle arvutades pead valutama. Euroopa Komisjoni piiratud rändlushindade puhul jätsid mobiilioperaatorid Mattila sõnul ise oma töö tegemata ja kehtestasid naeruväärselt kõrgeid hindu. Tema sõnul leiab lähiaastatel aset digitaliseerumine, kus kõiksugu esemed, isegi riided või tervise- ja meditsiiniseadmed saavad internetiühenduse.

Te olete Elisa juhataja olnud üle kümne aasta, mis on selle aja jooksul muutunud?

Selle aja jooksul on juhtunud mobiilne internet, mis on reaalsuseks saanud. Ma mäletan, et juba 1998. aastal oli internet kuum sõna ja suuresti haibitud. Internetiühendus käis toona modemi või ISDN-i kaudu, mis tähendas 56 või 128 kbit/s kiirust ja www tähendas world wide wait. Kuid sellest hoolimata toimus internetibuum ja samal ajal ka mobiilibuum, sest käsitelefonid olid juba päris heaks muutunud. 2000. aastal oodati tööstusharus, et nüüd saavad need kaks kokku mobiilseks internetiks. Euroopas kulutati palju raha sageduste ostmiseks, aga ometi seda ei juhtunud. Sellele lisandus „dot-com” mulli lõhkemine. Seega kui mina 2003. aastal Elisas alustasin, oli tööstusharu keerulises olukorras, sügavates võlgades nii 3G litsentside ostmise kui ka ülevõtmiste ja liitumiste tõttu. Selle kõrvalt ei jäänud investeeringuteks raha ja mobiilset internetti ei tulnud.

Loe edasi, millised uuendused ootavad ees Eesti Elisa kliente ja miks ei saa Euroopa Liit hakkama ainult kolme-nelja mobiilsideoperaatoriga nagu USA.