Elu pärast eesistumist. Mis saab 300 ajutiselt juurdepalgatud töötajast?

Riigikantselei püüab eesistumise lõppedes avalikku teenistusse lühiajaliselt tulnud töötajaid igakülgselt uue töö leidmisel aidata. Enamusel on siiski tulevik lahtine.

Pooleteise kuu pärast lõpeb Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine. Kokku on sellega olnud hõivatud ligi 1300 inimest Eestis, Brüsselis, saatkondades. Töörühma juhte ja asejuhte 343 (töörühmi on üle 200), ajutiselt juurdepalgatuid 319 ning sideisikuteks tuli appi veel sadakond inimest. Kõik vajasid oma ametitest tulenevaid koolitusi, juhendeid, taustateadmisi. Lisaks Brexiti-üllatus, mis tõi inimeste leidmise ja nende ettevalmistamise veel pool aastat varasemaks.

Eesistumise personalijuht Kristi Täht alustas meeskonna värbamisega juba 2014. aastal. „Tähtajalisus ja eesistumise projekt ise tegid värbamise tegelikult lihtsamaks. See oli suur väljakutse ja kiire algus- Brexiti tõttu eriti kiire algus - aga see ahvatles paljusid. Suutsime näidata, et kuigi see tähendab palju tööd, on see on ainulaadne võimalus riigi heaks midagi ära teha ja paljudele oli see ka esimene töö avalikus teenistuses," selgitas Täht.

Liitunute taust on väga erinev ja kirju ning seega on ka töölepingud eri vormides ja tähtaegadega. . „Meil oli vaja näiteks ürituste korraldajaid ja protokollitöötajaid, kel peavad olema taust ja teadmised tuhandetest detailidest. See on tõeline inimeste juhtimine. Suurem hulk oli veel seotud poliitikakujundamisega ja töörühmade juhtimisega Brüsselis ning neile vajalikku tuge sinna juurde leida."

Ettevalmistuseks aega pool aastat plaanitust vähem

Brüsselisse lähetatute puhul tulid jällegi mängu Brexiti mõjud, mis paljudel plaanid sassi lõid, sest kuigi Euroopa pealinna plaaniti saata inimesed veidi varem, et Eesti esindajad saaksid oma kontaktvõrgustikke värskendada või neid luua, siis ka see jäi plaanitust kuus kuud lühemaks. „Inimesi tuli tihti lihtsalt ära rääkida. Kui on ikka planeeritud, et kolin Brüsselisse jaanuaris, aga siis küsime, et äkki saad juba septembris minna? See pani paljusid oma elu ümber korraldama. Aga tundub, et me pole sellest palju kaotanud, et aeg lühemaks jäi," ütleb Täht heatujuliselt.

Inimeste hulk, keda veel konkreetne töökoht pärast eesistumist ei oota, on Tähe sõnul ikkagi enamusel. "Enamikel lõpeb töö detsembris, ligikaudu 100 inimest jääb veel jaanuariks." Teiste eesistujariikidega kogemusi vahetades tuligi välja, et enamasti hakatakse sellele mõtlema umbes kolm kuud enne eesistumise lõppu. Kuigi kõigil on siiski tähtajaline leping ja töö lõppemine otseselt üllatusena tulla ei saa, proovib riigikantselei meeskond võimalikult paljusid uue töö leidmisel aidata. „Anname erinevat infot ka loomuliku voolavuse tõttu tekkivatest tööpakkumistest, julgustame kandideerima. Mõni tahab oma CV-d üle käia, vahendame tööpakkumisi ja tähtajalise lepingu lõppemisega on variant end ka töötuna arvele võtta," selgitas Täht.

41,4 miljonit eurot personalikuludeks

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise personaliga seotud kulude eelarve perioodil 2015-2018 on 41,4 miljonit, sellest 17 miljonit eurot on planeeritud Eesti Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures (AEEL) töötava personali kuludeks.

Suures plaanis saab jaotada eesistumiseks ajutiselt värvatud töötajad jagada viide rühma:

• Töötaja on tulnud n-ö laenuks riigisektorist ning teda oodatakse seal pärast eesistumist tagasi (nt politseiametnikud)
• Töötaja on tulnud laenuks erasektorist (ettevõttega tööleping peatatud) ning teda oodatakse seal pärast eesistumist tagasi.
• Töötaja on juba leidnud uue töökoha.
• Töötaja läheb tagasi enda ettevõttesse või loob pärast ise ettevõtte.
• Töötaja ei ole veel kindel, mida edasi teha tahab - kas lõpetada õpinguid, puhata, kandideerimisprotsess on pooleli või vaadatagi tööturul ringi.

Eesistumise personalijuht Kristi Täht töötas enne personalijuhina justiitsministeeriumis. Juba suvel kandideeris aga Täht tööle EU-LISA-sse ehk Eestis asuvasse IT-agentuuri ning personalijuhi konkursi ka võitis. „See tundus huvitav võimalus," märgib Täht tagasihoidlikult.

Külli Teimann oli nö Kultuurikatla perenaine, eesistumisega seotud 2,5 aastat. Tema juhtimisel valiti eesistumise toimumiskohaks just Kultuurikatel ning tema vastutada oli kümnete kõrgete ametnike kohtumiste (täpsemalt 36) toimumiskoha ettevalmistamine ning hiljem ka korda seadmine. Ka Teimann kandideeris juba ettenägelikult järgmisse töökohta suvel ning asub novembris (kuna Kultuurikatlas lõppesid üritused oktoobriga) tööle Kölni, Euroopa Sporditeaduse Kolledžisse. Tema jaoks projektipõhine töö jätkub, sest hakkab korraldama kolledži 2018. aastal toimuvat aastakongressi Dublinis.

Villu Varjas on Euroopa Liidu nõukogu üldasjade töörühma ekspert ja EL institutsioonide vaheliste suhete nõunik Brüsselis ning eesistumisega seotud juba 3,5 aastat. Ta ütleb, et kui tema 2014. aastal riigikantseleis alustas, tegeleti veel õigupoolest planeerimise planeerimisega. 2016. aasta maist liikus Brüsselisse mõttega, et eesistumine algab nüüd, 2018. aasta algusest. Varjas on näide nendest hõivatutest, kelle töö lõpeb 15. jaanuaril, ent kes veel aktiivselt uut tööd otsima hakanud ei ole. „Vaatame, mis edasi saab. Juhul kui keegi midagi kuuleb, siis on tore kui teatakse, et ma olen laokil. Ma ei ole pannud endale piire ka selles osas, kas mu elu peaks jätkuma Eestis või Brüsselis," rääkis Varjas. „Suure tõenäosusega on Brüsselis mulle valik laiem, aga ma ei ole tõmmanud piire ka avaliku või erasektori suhtes." Eesistumise kogemust peab ta igal juhul väga kasulikuks, mida saab kasutada igas riigis ja erialal. „See annab sulle palju vastutust juurde ja paneb proovile stressirikka tööga." Varjase sõnul on töö otsimine loomulik osa eesistumisega seotud inimeste vestluses, aga mingit draamat või paanikat ta täheldanud ei ole. „Palju on ju ka administratiivseid tegevusi, mis jutu sinna viivad. Näiteks, et kes hakkab Eestisse tagasi kolima või mida edasi tegema."

Saskia Laasik on üks eesistumise ürituste korraldajatest, kelle põhiline ülesanne oli hoolitseda selle eest, et kõrgetasemeliste ürituste ajaplaani, logistika, transpordi, sideisikute, toitlustuse, protokolli, turvalisuse, meedia ja kõikvõimalikud muud aspektid kokku langevad ning üritus kohapeal sujuks. Laasikul ei ole veel päris kindlat plaani, mida edasi teha. Kõigepealt, kui tema töö detsembri lõpus läbi saab, läheb ta 3,5 kuud kestvale programmeerimiskoolitusele. „Mõttes on ka see, et Prantsusmaal toimuvad 2024. aastal olümpiamängud ja seal on juba osadele kohtadele kandideerimine avatud. Sinna tahaksin kindlasti proovida."

Riina Aasma on eesistumise protokollijuht, kelle jaoks on see töö tuttav varasemast, kui ta 15 aastat välisministeeriumis diplomaadina töötas. Vahetult enne eesistumist juhtis Aasma Rannarahva muuseumi. Protokolliinimesi on Eestis vähe ja seepärast kutsuti Aasmad ka konkursile, kuigi ta oli pikalt juba sellest eemal olnud. Aasmal on aga pärast käesoleva projekti lõppu plaane mitme inimese eest. Nimelt avab ta koos oma õega Teletornis uue restorani, peab plaani avada ka oma protokollibüroo ning vahepeal jõudis kandideerida ka kohalikel valimistel Viimsi vallavolikokku, kuhu ta ka valituks osutus.

Piret Seeman liitus eesistumise kommunikatsioonitiimiga 3. juulist 2017 kui eesistumine oli juba kaks päeva käinud. Seeman oli selleks ajaks mitmeid aastaid töötanud SEB Balti juhtkonna strateegilise nõunikuna ning päris meediatööst 4-5 aastat eemal olnud. Eesistumise lõppedes - tema jaoks 15. jaanuaril - oodatakse Seemanit tagasi SEB-sse, kus tema tööleping pooleks aastaks peatati.