Saarel elada on keerulisem kui mandril, sest iga väiksemgi asi tuleb kohale vedada. „Eks siin käivadki asjad teistmoodi, ka inimesed ja suhtumine on teismoodi kui mandril,” tõdes Piirissaare saarevaht Toomas Lindjärv. Näiteks tõi ta, et kõikide majadeni saarel veetorustik veel ei ulatu, kuid sellega tegeletakse.

Torustiku ehitamine ei lähe kohalikele midagi maksma, sama kehtib ka vee ja prügiveo puhul. Nende eest tasub Tartu vald, mille koosseisu saar kuulub, sest on tarvis, et inimesteni jõuaks kvaliteetne joogivesi ja et ka prügi ei jääks saarele vedelema.

Piirissaarel on 30 püsielanikku, kes veedavad ka talved seal. Sada aastat tagasi oli saarel 2000 elanikku. Suviti ja nädalavahetustel on inimesi u 100. Paljud vanemad elanikud on talvel mandril, kuid suveks tulevad saarele. Sama kehtib ka saareelanike järeltulijate puhul, kel on esivanemate talus suvekodu.

Pole võimalust töötada

Nii saarevaht kui ka kohalikud toovad peamise probleemina esile töökohtade puuduse. Kui saarel oleks ettevõtlust ja siia tuleksid lastega pered, oleks Lindjärve kinnitusel võimalik organiseerida lastehoid ja miks mitte ka algkool. Hea näide on eelmisel aastal väikesaarte projekti abil valminud kauplus ja baar, kust saab kehakinnitust.