Nordea juhatuse esimees Juhani Seilenthal leiab, et teoreetiliselt oleks võimalik Eestis langetada eluasemelaenu intress 3,45 protsendini. Praegu on madalaim intress 3,9 protsenti. “Selline võimalus oleneks mitmetest arengutest. Kui laenutagatiste seadmise protsess muutuks lihtsamaks, aitaks see pankadel kulusid kokku hoida ning see omakorda võimaldaks intressi kärpida. Seda loomulikult suuremate laenude puhul,” selgitas Seilenthal.

Samas ei soovi teiste pankade esindajad ennustada, kas laenuintress langeb lähiajal veel, ning kui, siis kui palju.

Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas ei soovinud spekuleerida, kas eluasemelaenu intressid võiksid veel langeda. “See on küsimus, millele praegu vastust anda ei julgeks,” lausus ta. “Raske öelda, mida konkurendid teevad. Kindlasti ei tee Ühispank esimesena sellist käiku.” Ka ei soovinud Messimas spekuleerida teemal, kuidas käituks Ühispank siis, kui mõni konkurent intresse taas allapoole tõmbaks.

Messimase sõnul hakkas laenuturg eluasemelaenude osas elavnema veebruari lõpus. Selle täpset põhjust ei osanud Messimas pakkuda. “Võib-olla hakkavad inimesed üle saama laenuvõtmise barjäärist,” lausus ta.

Hansapank on saatnud oma võtmeklientidele teate, et pakub eluasemelaenu alates 0-protsendilise omafinantseerimise määraga. Samas nõuab pank kliendilt lisatagatist.

Sarnaselt Nordea ja Ühispangaga ei kavatse Hansapank eluasemelaenu intresse kärpida.

Klienti ei saa minema lasta

Hansapanga erakliendi finantseerimise osakonna juhataja Jaan Liitmäe sõnul tähendab võtmeklientidele suunatud kampaania just olemasolevatele klientidele suunatud pakkumist. “Me ei saa ära lasta oma olemasolevaid kliente. Seetõttu täidab võtmeklientidele suunatud kampaania praeguste klientide kinnistamise eesmärki.”

Samas märkis Liitmäe, et Hansapank ei kavatse lihtsalt pealt vaadata uute klientide võitmist konkurentide poolt.

Sampo Panga juhatuse liige Margus Žuravljov ütles, et laenuvõtjad ei peaks eluasemelaenu taotlemisel lähtuma üksnes madalast intressimäärast, vaid põhjalikult läbi kaaluma ka kõik teised tingimused.

“Kui turg liigub edasi allapoole, siis tasub küsida, mis tehakse intressiga siis, kui intress peaks turul veel langema. Ehk kas pank võimaldab intressi langedes madalamat intressi ka neile, kes laenu näiteks aasta tagasi võtsid,” lausus Žuravljov.

Tema sõnul pööratakse sellele asjaolule suhteliselt vähe tähelepanu, kuigi tegu on olulise küsimusega.

“Laenuvõtmise otsus langetatakse ikkagi ju pikaks perioodiks,” lisas žuravljov.

Tema sõnul võimaldab Sampo Pank varem laenu võtnud klientidel viia laenuintress turutasemele, kuid see on seotud kindlate teenustasudega. “Sampo laenuintressi alandamise teenustasu on sõltuvalt laenu suurusest ja kliendisuhtest 0,2–0,7 % laenusummast.”

Intresside alandamine on praegu igapäevane tegevus näiteks ka Hansapangas. Koos intressi alandamisega muudetakse sageli ka teisi laenulepingu tingimusi, võttes näiteks lisasumma, muudetakse laenu või liisingu tähtaega, ütles Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg BNS-ile.

Enne analüüsi tasuvust

Enne intressimäära alandamise taotlema hakkamist peaks aga Tambergi sõnul kindlasti analüüsima selle tasuvust. “Mida rohkem intressimäär alaneb ehk mida kõrgem oli esialgne intress, seda kiiremini alandamine ennast ära tasub,” selgitas ta.

Hansapanga pakutav uus intressimäär sõltub igast konkreetsest kliendist, tema senisest koostööst pangaga, laenu ja teiste krediiditoodete tagastamise korrektsusest, kehtivast intressist, laenu jäägist ning tagatisvarast.

Praeguseks pole Sampo Pank eluasemelaenu intresside langetamisega kaasa läinud. “Oleme alati lähtunud sellest, et meie parimad kliendid saavad turul parima pakkumise,” lausus Žuravljov. “Me pole olnud intressi poole pealt just kõige agressiivsemad. Vaatame igat laenutaotlust eraldi,” lisas ta.

Samas, kui konkurendid kärbivad intressimäära veelgi, ei kavatse Sampo rongist maha jääda. “Kui turg muutub, tahame olla ikkagi turul – me ei saa lubada kõrvale jäämist,” kinnitas Žuravljov.

Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots ütles, et eluasemelaenu madala intressiga kaasnevad üldjuhul teatud lisatingimused. Näiteks võib pank laenu anda vaid uusehitiste puhul või reguleerida omafinantseeringu määra. “Intressimäär, mida keskmine klient maksma peab, oluliselt ei muutu,” sõnas Toots. “Kindlasti on neid kliente, kes soodsa intressiga või sellele lähedase intressiga laenu saavad, kuid mitte kõik.”

Eesti Panga andmetel oli eluasemelaenu keskmine intress veebruaris eurolaenude puhul 6,4 ning kroonilaenude puhul 6,7 protsenti.

Elu asemel laen

Toivo Tänavsuu, majandustoimetuse reporter

Tavalisele pereinimesele, kes teenib tavalist palka, tähendab eluasemelaenu võtmine mitmete valikute tegemist.

Eluasemelaenu, täpsemini "elu asemel" laenu võtma ei hakanud ma tänu sellele, et intressid koos lumega sulama hakkasid. Tütre sünd ajendas tegutsema. Suured meediakampaaniad laenuintresside ümber mängivad siiski mingit rolli, kuna minul kui laenuvõtjal tuleb panga valikul ilmtingimata laskuda erinevatesse detailidesse. Üheks on näiteks lepingutasu.

Alustasin Nordeast, kuna tuttavate hulgas levis jutt, et Nordea on see, kes kõige soodsamat eluasemelaenu pakub. Kuna minu taotlus oli ajastatud umbes sellele ajale, kui pankade soodusintresside kampaania algas, ahvatleski alla 5-protsendiline intress. Nordea oli üks esimesi soodusintressi pakkujaid. Nordea puhul on tööinimestele vägagi oluline kasvõi selline pealtnäha ebaoluline detail, et panga laenukontorid on suurte kaubanduskeskuste juures ning avatud kelle 20ni õhtul. Nordeal on väga jäik lepingutasu – 5000 krooni, millest ei taganeta.

Hansapangal on justkui halb imago küljes. Kuigi tegemist on pangaga, kus mina hoian raha ning mille kaudu liisisin auto, jääb Hansapanga kasuminumbreid vaadates mulje, nagu tegu oleks laiahaardelise riisumisasutusega. Sellele annab tuge ka asjaolu, et Hansapank, erinevalt Nordeast, pidas mind riskikliendiks, kellele tuleks esimestel kuudel rakendada ligi protsendi võrra kõrgemat intressi, et näha, kui maksejõuline ma olen.

Seletasin Hansapangale küll, et minu elukaaslane naaseb peagi lapsepuhkuselt tööle ning maksevõime suureneb, kuid pank ütles, et ei või iial kindel olla, et ma poole aasta pärast teist last ei saa. Nemad ei taha minu eluaset siis müüma hakata.

Paarisaja krooni võrra väiksem kuumakse ei motiveeri aastatepikkust eluasemelaenu võtma

Uus Maa Kinnisvaragrupi analüütik Ain Kivisaar teatas eile, et pankadevaheline konkurents on viinud

fenomenaalse olukorrani, kus täna võetavad eluasemelaenud vähenevad aja möödudes iseenesest.

“Majanduslikust tähtsusest olulisem on laenuintressi langetamise psühholoogiline mõju. Tõenäoliselt ei motiveeriks paarisaja krooni võrra väiksem kuumakse veel kuigi paljusid endale aastatepikkust eluasemelaenu võtma,” ütles Kivisaar.

Samas paneb teadmine, et tõenäoliselt ei avane lähimate aastate jooksul enam nii soodsat laenuvõimalust, paljusid mõtlema ning tõsiselt kaaluma uue eluaseme soetamise või vanema laenu refinantseerimise peale.

Suur läbimurre

3-ga algav laenuprotsent on läbimurre psühholoogilisest barjäärist, millest soodsamat pakkumist on laenajatel raske ettegi kujutada, rääkis Kivisaar.

“Võttes arvesse tulumaksutagastust eluasemelaenu intressidelt ja 3,2% suurust inflatsiooniprognoosi 2003. aastaks, on reaalintressi nullpiiriks ca 4,3 %. Nimetatud suurusest allpool muutub reaalintress eluasemelaenu võtjale negatiivseks. Sisuliselt tähendab see, et iga-aastane inflatsioon vähendab võetud laenu väärtust.

Möödunud nädalast alates pakuvad kaks Eesti kommertspanka eluasemelaenu lõppintressiga alates 3,95%, kuid Euribori languse mõjul ning pankade laenumarginaalide püsimisel praegusel tasemel pole välistatud intressi alanemine 3,7%-ni.

Sellisel juhul jääb laenuvõtjate reaalintress pärast tulumaksu tagastuse ja inflatsiooni mahaarvamist ca -0,5% aastas. Hetkel on reaalintress ca -0,3%. Seega on Eesti laenuturul toimumas rublaaja lõpu sündroom – võetud laenusummad vähenevad iseenesest. Seekord siiski mitte hüperinflatsiooni, vaid ülimadala laenuintressi mõjul,” märkis Kivisaar.

Kinnisvaraturule avaldaks intressi alandamisest märksa suuremat mõju laenusaajate ringi laiendamine, mis eeldaks laenajatele esitatavate tingimuste leevendamist.

Liiga väike sissetulek

Kõige valusamaks küsimuseks on Kivisaare hinnangul sissetulekute väiksus ja nende tõestamine. Sissetulekute kontrolli kaotamine võiks laenusoovijate ringi plahvatuslikult kasvatada, kuid suure tõenäosusega halveneks seeläbi ka pankade laenuportfelli kvaliteet. Seetõttu pole pangad ettenägelikult huvitatud maksevõime hindamist jätma iga kliendi enda hooleks.

“Kahtlemata on intressilangusel kinnisvaraturu aktiivsusele positiivne mõju. Peamiselt avaldub see ehitatava uuselamufondi kasvava nõudluse näol, mida eelistavad ka pangad kindla tagatisena. Seega kasvab nõudlus uute korterite ja eramute järele veelgi, mis omakorda kiirendab hinnatõusu,” märkis Kivisaar.

Kivisaare sõnul pole hüppelist hinnatõusu kinnisvarasektoris siiski oodata, kuna suur osa laenuvõimelisest elanikkonnast on oma võimalused juba realiseerinud. Seega pole laenajate plahvatuslik kasv reaalselt võimalik. Soodsa intressiga jagatakse ringi eelkõige pankade laenuturgu, mitte ei tekitata uusi ostjaid.

Soodsa eluasemelaenuga klientide võitmine on pangale laiema tähendusega. Eluasemelaen võimaldab klienti pangaga siduda kümneteks aastateks. Tõenäoliselt hakatakse samas pangas hoiustama oma sääste, maksma teenustasusid, võtma krediitkaarte ning liisinguid. Seega tinglikult investeerivad pangad soodsa intressi näol klientide tulevastesse rahavoogudesse.

Raigo Neudorf