Eesti suuruselt teine linn Tartu areneb kiirkõnnil: elanike arvu kasvuga samaaegselt saavad teoks üha uued investeeringud: linn paneb rõhku teadmispõhisele ettevõtlusele ja terviseturismi edendamisele. Käisime vaatamas, mida on Tartul rahapaigutust kaaluvale ettevõtjale pakkuda. Vaatasime, kuidas läheb eri suuruskategoorias firmadel, sestap leiate tänasest lehest ka ettevõtteid, kes harva pressi veergudele mahuvad.

Taaralinna saabujale lööb vastu õhk, mis on vaimust tiine nagu ikka: Raekoja platsil ei leia keskpäeval pealinnale omast tunglevat rahvamassi, üksikud jalutajad mööduvad rahulikult, mõõdetud sammul. Aega on.

Tartu kesklinnas jalutades võib täheldada, et ettevõtlus on viimaste aastatega märgatavalt edasi liikunud. Tartu tuiksoon, Rüütli tänava äär on palistatud ettevõtetega, millest nii mõnedki pole aastat vanad. Raekoja platsi ääres vastselt avatud kohvik Suudlevad Tudengid on hoolimata Tartu kohta üle keskmise hinnast rahvast viimase võimaluseni täis.

Tartul läheb hästi. Elanike arv kasvas eelmisel aastal ka ametlikult taas üle saja tuhande piiri. Maksutulud ületasid prognoositu.

Linn jääb kitsaks

Kuid linn hakkab praegusel kujul kitsaks jääma. Kõigest üheprotsendiline ametlik tööpuudus teeb meele mõruks ettevõtjal, kes peab pealt vaatama, kuidas töötajad tema juurest lihtsalt jalga lasevad.

Läbi tudengisuudluse paistab raad, 18. sajandist pärinev barokses ning varaklassitsistlikus stiilis hoone, mille tornist hakkasid kaikuma kolm aastat tagasi üle linna kellamängu viisid. Raekojast leiab linnavalitsuse, mille ülesandeks Tartu probleemidele vastu astuda. Enamiku linnakodanike arvates saab ta hakkama võrdlemisi kenasti.

Mis puudutab tööjõupuudust, siis on abilinnapea Sven Illingu arvates Tartul isegi hästi läinud: üle 2000 õpilasega Tartu Kutsehariduskeskus on omataoliste seas Eesti suurim. Paljuski on veel kasutamata ligi 20 000 Tartus õppiva tudengi potentsiaal. Ja üldse tahab linn teha panuse pigem oma haritud tööjõule, mitte neile, kelle ainus konkurentsieelis on madal palgatase. Näitena selle suuna edust võib tuua kogu maailmale Emajõe Ärikeskuses internetikasiinodele tarkvara tootva Playtech Estonia, mis otsib juurde üha uusi infotehnoloogia alal töötajaid.

Maakitsikust peaksid aitama leevendada kaks rajatavat tööstusparki – esimene Ravila ning teine Turu tänava äärde. Kuid aasta-paar läheb neist ka esimese valmimisega aega.

Kõrge lend

Samal ajal lendlevad Tartu tuleviku osas linnajuhtide peas veelgi kõrgelennulisemad visioonid. Kuidas oleks näiteks iga päev saabuvate lennukitäite konverentsikülastajatega? Või nendega, kes Tartu meditsiinipotentsiaali kaudu siit uue nooruse leiavad? Või kõrgtehnoloogiaga, millel seisev valmistajakoht Tartu kujutab endast automaatset kvaliteedimärki?

Unelmaid jagub. Erinevalt malepealinnast Vasiukist teeb Tartu oma unistuste täitumise suunas rohkem käike kui ainult e2-e4. Ent kiirest lõppmängust on partii kaugel.

Võtame näiteks konverentsiturismi. Oma ülikooli ning teaduspotentsiaaliga võiks Tartu olla konverentside korraldamiseks ideaalne koht. Kuid kas sellele tasub üldse panustada? Leidub ju ka neid, kes ütlevad, et sellised teadlaste kokkutulekud kuuluvad pigem minevikku. Aga kui ikkagi seda sektorit arendada, siis kuidas?

Lahendus transpordis

Abilinnapea Sven Illing esimese küsimuse osas ei kahtle. Muidugi on tulevikku ning Tartu võiks sellest lõigata korraliku viilaka. Lahendused taanduvad tema nägemuses ennekõike transpordile; sellele, kuidas tuua Tartu teadlastele nii lähedale, et nende valik langeks just Emajõe Ateenale.

Illingu mõtted kisuvad taevaavarustesse. “Tartu peab arendama oma lennuvälja,” kõneleb ta. “Kas või mainekujunduslikust aspektist. Väga paljud konverentsikorraldajad jätavad linna automaatselt valikust välja, kui seal pole oma õhuväravaid.” Isegi, kui maad mööda on sõita vaid paari tunni jagu.

Praegugi tõusevad Tartust igal aastal õhku tuhanded lennukid. Kuid need on üksnes õppelennud. Tulevad ka tsŠarterid, kuid ainult väiksemat sorti õhusõidukitega. Selleks, et Tartu suudaks võtta vastu suuremaid lennukeid ilmast sõltumata, tuleb investeerida 70 miljoni ringis. Vähem kui kolmandiku on valitsus juba lubanud, ülejäänuks on lootust ehk pärast 2007. aastat. Tempo, mis isegi rahulikult jalutava tartlase närviliseks muudab.

Eriti, kuna maad möödagi sõites võib jääda mulje kilpkonnade võiduajamisest. Ehkki lootus kasvab. Vähemalt ühel suunal peaksid reisirongid Tallinna saavutama sel aastal muu Euroopaga võrreldava keskmise kiiruse. Ja Tallinna–Tartu maantee laieneb ehk lähiaastatel vähemalt Mäo ristini neljarealiseks.

Kiirem ühendus toob ehk meelsamini ka neid turiste, kel soov tulla Tartusse oma põduraksjäänud tervist parandama. Potentsiaalist ei tohiks puudus tulla. Räägitakse, et okupatsiooniperioodil oli Tartus kogu Nõukogude Liidu peale kõige rohkem tohtreid inimese kohta. TÜ kliinikum oma lipulaeva Maarjamõisa haiglaga kujutab ka praegu endast giganti, mille mõju Tartu eluolule määrava tähtsusega.

Rõhk turismil

Ainult et – ühtegi spaad (sanatooriumi) Tartus veel pole. Pole ka keegi veel selle ehitamiseks erilist huvi üles näidanud. Ent küll huvilised tulevad, usub Illing. Nagu jõuka vanahärra peale silma heitev neiu, võõpab Tartu end patsientide jaoks veelgi ahvatlevamaks: nii plaanib Maarjamõisa haigla ehitada juurde uue kompleksi.

Üldse paneb Tartu üllatavalt palju rõhku turismile. Juba praegu on hotellide täitumus suurem kui Pärnus. Kuid üks suur hotell võiks kindlasti veel Vanemuise nõlvale kerkida.

Ennekõike loodab Tartu tõmmata turiste, kellel huvi just teaduse ja meditsiini vastu. Mis on ka kõige loogilisem. Nagu näitas hiljutine küsitlus, seostub Tartu enamiku külaliste jaoks esmajoones Tartu ülikooliga. Ja siis Emajõega – aga selle teenimapanek on juba omaette lugu.

Tartu innovaatilist arengut toetavad

Tartu Teaduspark:

•• 13 aastat tegutsenud Tartu

Teaduspark pakub ainulaadse omataolise organisatsioonina Eestis toetust tehnoloogiafirmadele.

•• Ühe tuntuma ettevõttena

on sirgunud teaduspargist AS

Tarmetec, mis on kujunenud nüüdseks juba enam kui saja miljoni krooni suuruse käibega autoosade tootjaks. Samuti võib esile tõsta Balti suurimat mõõteriistade tootjat Evikon MCI, mis lööb kaasa samuti Tartusse rajatavas nanotehnoloogiate arenduskeskuses.

•• Praegu tegutseb teaduspargis 30 ettevõtet, pargil on plaanis laieneda kahekordseks.

- Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut:

•• Äsja pandi nurgakivi tehnoloogiainstituudi hoonele, mille maksumuseks kujuneb hinnanguliselt sada miljonit krooni. Keskus kasutab ära unikaalse võimaluse, et linna piirides on jäänud täis ehitamata 20 ha ülikooli maad.

•• TÜ tehnoloogiainstituudi eesmärk on viia kokku ettevõtete vajadused ning ülikooli rakenduslik uurimispotentsiaal.

•• Tehnoloogiainstituut osaleb mitmetes Eesti ja Euroopa Liidu koostööprojektides, millest vähemalt kaks on seotud otseselt Tartu konkurentsivõime tõstmisega.

Ruumi ka suurtööstustele

•• Tartu kavandatavast kahest tööstuspargist esimene, Ravila tn park peaks valmima paari aasta jooksul. Linn on ette valmistanud detailplaneeringu ning lähiajal alustatakse ka tehnovõrkude projekteerimist ning rajamist. Pargi suurus on 20 ha, milles kümme sai linn enda omandisse. Ülejäänu osas käivad riigiga veel läbirääkimised.

•• Teine plaanitav park Turu tänaval, Tartu vangla kõrval on pälvinud kriitikat kui läbimõtlemata püüe rajada tööstusettevõtteid pehmele soopinnasele. Raskete masinate jaoks on jalgealune seal ilmselt liiga ebakindel. “Peaaegu kogu jõeäärne Tartu on rajatud sellisele pinnasele ja mujal Tartus tööstuspargile ruumi ei ole,” pareerib Illing. Tema andmetel on pargi 30-hektarilisest pinnast osa juba aastaid täidetud.

Suured investeeringud

•• Aasta teoks 2004 valisid tartlased ülekaalukalt tunnelkollektori valmimise. Tänu 6,7-kilomeetrisele tunnelile jõuab nüüd puhastisse 100% Tartu reoveest. Kogu ehitus läks maksma 84 miljonit krooni.

•• 2003. aasta Tartu väärikaimaks teoks valisid tartlased 20 miljonit krooni maksma läinud turusilla. Uus, laevamasti meenutava tugisambaga ülekäik tõmbas linnasüdame oluliselt koomale.

Suurimad investeerijad 2003 (mln kr)

•• AS Tartu Veevärk – 156

•• TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiiv – 127

•• AS Tartu Õlletehas – 54

•• AS Lõunakeskus – 44

•• AS Tirsi Kinnisvara Haldus – 41

Tartusse enim töökohti loonud ettevõtted (2003)

• OÜ Tirsi grupp – 97

•• AS Tarmetec – 46

•• Kodumajatehase AS – 22

•• AS Tartu Õlletehas – 17

Intervjuud

Neinar Seli: «Tartu linn on ettevõtlik ja ärimehesõbralik.»

•• Miks ajate äri just Tartus?

Piisav põhjus on see, et olen Tartust pärit. Olen siin sündinud ja elan siin.

•• Milles seisneb Tartu äriline potentsiaal?

Sõltub sellest, millist äri ajada. Puidutöötlemist näiteks Tallinna kesklinnas teha ei saagi. Elu on näidanud, et selline äri peaks ikka maale lähemal olema, sellepärast ongi mul Wermo Võrus.

•• Kuidas Tartus äri läheb?

Hinnavahed on Eesti eri paikades veel erinevad, aga eks nad aja jooksul ühtlustuvad – ehitusmaterjal maksab ju igal pool ühepalju. Aga kui mul on valida, kas toota Tartus või Tallinnas, siis Tartus on kindlam tegeleda ja investeerida, eelkõige sellepärast, et siin on suurem võimalus tööjõudu ja oskusteavet ära kasutada. Mõistlik oleks ka kasutada kõrgkoolidest tulnud värskeid lõpetajaid.

•• Kas see peakski olema Tartu tulevikunišš?

Tartu äri võiks olla teadmis- ja oskuspõhine tootmine. Mitte odava tööjõu kasutamine, vaid teaduslikult välja töötatud uute ideede rakendamine ja nende põhjal uute kaupade tootmine. Eriti pean siin silmas füüsikuid ja keemikuid ning tootmist, mis oleks seotud labori ja katsetustega. Nii leiaks ülikoolis õpitav ka reaalset kasutust ühiskonnas.

•• Kuidas Tartu linna ja ärimeeste koostöö sujub?

Tartu linn on ettevõtlik ja ärimeeste jaoks hästi avatud ja kiiresti reageeriv. Teiste linnadega võrreldes ei käi Tartus algatatud detailplaneeringud ja lubade taotlemine kummaliste ja pikkade koridoride kaudu, vaid on hästi kiirelt lahenduse leidnud. Tartu linn on ärimehesõbralik, seda näitab kas või see, et kui ettevõtja tahab midagi tegema hakata, siis saab küsida ettevõtlusosakonnast ja sealt öeldakse kohe, et ilutare ei ole mõtet teha, neid on juba isegi palju ja et odavaid kiirsöögikohti on liiga vähe.

•• Mis vana bussijaama kohale tuleb?

Kolmekorruseline kaubanduskeskus. 30 000 ruutmeetrit kaubanduse, äri ja vaba aja veetmise pinda, sealhulgas parkimismaja ja kobarkino. Plaanis on, et see valmib järgmise aasta veebruari lõpuks.

Karin Palo

Rein Kilk: «Tartu liigub juba inertsist edasi ja ka uusi ideid tuleb.»

•• Tundub, et olete äriga viimasel ajal Tartust mujale Eestisse liikuma hakanud?

Kuhu ma siis ikka liikuma hakkan, ma olen tartlane, sellepärast teen äri põhiliselt Tartus. Kui põnev võimalus on, siis miks ka mitte mujal. Muidugi liigub Tallinnas raha kõige rohkem, aga viimasel ajal on hakanud ka muu Eesti järele tulema, sealhulgas Tartu.

•• Millised võiksid olla Tartu ärilised arengud järgmiste aastate jooksul?

Arvan, et siin mingit erilist kõikumist ei tule. Äri on teatava inertsiga tegevus ja Tartu liigub juba inertsist edasi. Kindlasti suudetakse ka mingi uus perspektiiv leida, millega Tartu võiks silma torgata, selleks on meil uus tubli linnapea. Tulemas on ka kohalikud valimised, seal näeme kindlasti uusi kandidaate, kes uute ideedega välja tulevad. Tartule on seni kohalikud valimised kasuks tulnud, nii on näiteks ellu viidud mõned plaanid, mis mulle alguses suhteliselt utoopilised tundusid.

•• Näiteks?

Näiteks veekeskuse rajamine Tartusse tundus kümme aastat tagasi suhteliselt utoopiline olevat, aga nüüd töötab ju küll.

•• Milline on ärimeeste ja Tartu linna vaheline suhe?

Tartu on üsna sõbralik keskkond, kus äri ajada. Siin on palju, mida ehitada ja ära teha. Ärimehed üldiselt suhtlevad omavahel, aga erilisi grupeeringuid Tartus märgata ei ole.

•• Mis saab teie planeeritud Tartu–Pihkva laevaliinist?

Eesti on omapoolsete asjadega juba ammu valmis, aga venelased on seni leiutanud kogu aeg põhjuse, kuidas seda edasi lükata. Olen sellest juba vaikselt loobuma hakanud, sest see ei kujuta endast rahaliselt nii suurt sissetulekut, et selle pärast peaks väga rabelema.

•• Ja Tartu raudteejaamast?

Raudteejaam kuulub eri omanikele – seal müüdi kõik jupid eraldi maha. Mina saaksin oma peamaja restaureerimisega kiiresti hakkama, aga sellel ei ole mõtet, kui ümberringi on kõik räämas. Kogu see kompleks tuleks tervikuna korda teha. Olen teiste omanikega läbirääkimisi alustanud.

Karin Palo

Gunnar Kraft: «Linn võiks aidata koolituse ja hariduse osas rohkem.»

•• Kuidas hindate Tartu ettevõtluskeskkonda?

Pole viga. Tallinnas on küll spetsialistide arvukus ja inimeste valik suurem ning palgad kõrgemad, kuid teiste Eesti piirkondadega võrreldes on Tartu seis väga hea. Siin on ülikool, kellega teeme tihedat koostööd, üliõpilased on aidanud meil teha mitmesuguseid uurimistöid. Ettevõtluse seisukohalt on negatiivne, et meil on pidevalt puudus õmblejatest ja asjatundjatest. Valga tehases oleme hakanud kasutama ka Lätist tulevat tööjõudu, mis sai võimalikuks pärast Euroopa Liiduga ühinemist.

•• Mida saaks teha, et Tartus oleks lihtsam äri edendada?

Tahaksime, et spetsialistide puuduse leevendamiseks üritaks ka linn samme astuda. See pole ju ainult Sangari probleem. Linn võiks rohkem aidata koolituste ja hariduse osas.

•• Milliseks hindate Sangari hetkeseisu ja millised on teie tulevikuvisioonid?

Sangari seis on päris hea. Oleme viimase paari aasta jooksul olukorda analüüsinud ja keskendume nüüd rohkem traditsioonilisematele asjadele, mis loodetavasti rohkem raha sisse toovad. Näiteks on meie märgiks olnud aastakümneid päevasärgid, millele jääb rõhk ka edaspidi. Tahame jätkata hea kvaliteediga tootmist, mis vastaks Euroopa tasemele. Tulevikus võiks Sangar olla üks tunnustatud Euroopa särgibrände. Miks mitte juba kümne aasta pärast.

Riho Laurisaar

•• Neinar Selile kuuluvad Estiko (Estiko Plastar, Emajõe Ärikeskus, Tartu Kaubahall, E-kaubamaja), Politseimaja, Tartu KEK,

•• Rein Kilgile kuulub Tartus kohvikutekett, raudteejaam, sadam, sadamateater, sadamaturg jne.

•• Gunnar Kraft on Sangari juht