Emajõe veetee saab uued sadamad
Praeguste randumiskohtade korrastamise kõrval saab Emajõe veetee tänu Tartumaa omavalitsuste koostööle hulga uute paadisildade võrra rikkamaks. Kui projekti peamine eesmärk on piirkonna vee- ja loodusturismi arendamine, siis koostöös Venemaaga võib liinil peagi liikuma hakata ka Pihkva turistilaev. Sadamate ja paadisildade arendaja on Tartumaa omavalitsuste liit, mille osapoolte loodud sihtasutuse Emajõe Jõeriik esindaja Viktor Nukka sõnul kulub projektile esialgsel hinnangul umbes 50 miljonit krooni.
Randumiskohtade ehitamine võtab tema sõnul aega kuni paar aastat, neist suuremaid arendatakse etapiviisi.
Eelkõige väikepaatidele
Teiste seas kuuluvad Emajõe-Peipsi-Velikaja veeteele kavandatud rajatiste sekka Tartus asuva Sõpruse silla paadisild, kümme Väike-Turu paadisilda ja Vana-Ihaste paadisadam. Nukka sõnul on sildumiskohad mõeldud eelkõige väikepaatidele. „Oleme teinud paadisadamate tasuvuse analüüsi – paadiomanikke on piisavalt ja igas sadamas on nõudlus olemas,” vahendab Nukka tehtud uuringute tulemusi.
Projekti rahastamist oodatakse siiski Interreg IIIA programmi kaudu, millele lisanduks omavalitsuste omafinantseering. Nukka sõnul on sadamate rajamine oluline piirkonna kaudseks arendamiseks, sest ettevõtjad ootavad pigem juba valmis variante. „Lähinaabritel Soomes, Rootsis ja ka Poolas on sarnased dotatsioonid piirkonnad jalule aidanud,” selgitab ta. Nii ollakse Poolas tema sõnul kadedad turismi edendamise võimalustele, mida pakub loodus Võrtsjärve, Emajõe ja Peipsi vesikonnas. Suuremaid turistiparvlaevu hakkab plaani kohaselt vastu võtma Tartumaal Meeksi vallas asuv Mehikoorma sadam.
Meeksi vallavanem Boriss Rõžov räägib, et täies mahus arendatuna kuuluvad sadama juurde kaldtee purjekate ja skuutrite vettelaskmiseks, sadamahoone duširuumi ja puhkevõimalusega, autoparkla ning piiri- ja tollipunkt välisturistide vastuvõtmiseks. Rõžovi sõnul arendatakse Venemaal Oudova, Sambla ja Pihkva sadamat ning huvi turismi edendamise vastu on mõlemapoolne. Vedajat Rõžovi sõnul siiski veel kinnitatud ei ole. „Kas see tuleb Eesti või Vene poolelt, on läbirääkimiste küsimus.” Tema hinnangul oleks tasuvam kasutada siiski Eesti aluseid, mis võimaldaks luua ühenduse ka Piirissaarega.
Kõik on tahtmise küsimus
•• Pihkva ajalehe Pskovskaja Lenta Novostei teatel võimaldaks veetee katta Storožintse ja Tartu vahemaa pooleteise tunniga. •• Kahe linna vahel hakkavad alused sõitma juba järgmisel aastal, kinnitas läinudnädalasel pressikonverentsil Pihkva oblasti investeeringute komitee esimees Dmitri Razumov. •• Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee arendamiseks loodud sihtasutuse Emajõe Jõeriik esindaja Viktor Nukka sõnul ei võimalda praegu Venemaaga koostööd teha siseveeteede kasutamist puudutav seadus. „See on tahtmise küsimus, mida saaks teha kõigi ministeeriumide kokkuleppel,” ütles Nukka. Näiteks toimib sarnane siseliin tema sõnul Soome ja Peterburi vahel.
