Kommenteerides Emori iga-aastase töötajate ootuste ja tööandja maine uuringu tulemusi, tõdes Eensalu, et inimesed sooviksid alati rohkem palka saada.

„500 inimese hulgas oli vaid seitse inimest, kes arvas, et õiglane palk oleks madalam, kui nad täna teenivad,“ märkis Eensalu. Seejuures on ootused võrreldes tegelikkusega kõrged kõikidel palgatasemetel ning täitmata unistusi jätkub ka juhtidel ja tippspetsialistidel.

Palga numbrilist ja emotsionaalset tähendust analüüsides nentis Eensalu, et number on inimeste jaoks küllalt oluline. „Emotsioon on oluline, aga poodi ei saa emotsiooniga minna – poodi tuleb ikka minna rahanumbriga. Nii on ootusi kaaludes number inimeste jaoks kaks korda olulisem kui emotsioon seal ümber,“ lisas Eensalu.

Kuna Fontes viis tänavu uuringut läbi juba kaheksandat korda, on võimalik jälgida ka töötajate palgaootuste muutumist ajas. „Siin tundub küll, et me mõõdame unistusi. Buumiajal kasvasid inimeste ootused kiiremini kui tegelik palk. Masu ajal oli hirm suurem kui tegelik palgalangus,“ kinnitas Eensalu, et emotsioonid on ajas kõikunud rohkem kui palgad.

Sage küsimus on ka see, kas palganumbrit on võimalik millegagi kompenseerida. Eensalu tõi välja kolm levinumat argumenti, mis pahatihti aga ei toimi. Esimeseks argumendiks on see, et palka ei saa küll tõsta, ent ettevõte pakub palju muid soodustusi. „Kahkuks pean ma ütlema, et see ei tööta. Kindlasti ei tööta see madalamatel palgatasemetel, kus küsimus on selles, kuidas ma ots-otsaga kokku tulen,“ selgitas Eensalu.

Teine sage argument on see, et praegu ei saa palku tõsta, kuna meil ei lähe kuigi hästi. Eensalu selgitas, et sellise väite puhul on oluline lisada argumendile ka teine pool, mis selgitaks edasist plaani. Vastasel juhul võib organisatsioonis kahtlemine panna uut kohta otsima.

Kolmandaks rõhutatakse tihti ka seda, et palk pole küll suur, aga see on vähemasti kindel. Kuna see grupp, kelle jaoks palk polnud esmatähtis, väärtustas enim just stabiilse töökoha olemasolu, võib see argument isegi toimida.