EMT ja AKI vaidlevad võlgnike andmete avaldamise üle
Inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand ütles BNS-ile, et seadus lubab eraisikute maksehäireid avaldada kolm aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist. Samas avaldas EMT maksehäireregistris ka neid võlgnikke, kelle võlgnevusi firma aegumise tõttu enam sisse nõuda ei saanud.
"Sisuliselt tähendanuks see, et aegunud võlgnevustega isikuid võinuks avaldada maksehäireregistris kuni nende surmani. Andmekaitse inspektsioon leidis, et ühekordne lepingu rikkumine ei saa olla inimest kuni tema elu lõpuni püsivalt iseloomustav fakt. Samas ei andnud seadus sõnaselget lahendust aegunud võlgnevuste kohta," selgitas Liivrand.
Tema sõnul tõlgendas inspektsioon sõltumatu järelevalveasutusena isikuandmete kaitse põhimõtteid selliselt, et peale 13 aasta möödumist, sellest 10 aastat aegumist ja kolm aastat kohustuste rikkumisest, on aegunud võlgnevuste avaldamine inimese eraelu ülemääraselt kahjustav. "Halduskohus nõustus sellega," lisas Liivrand.
Ta märkis, et juriidiliste isikute maksehäiretele kehtivad teised reeglid. "Isikuandmete kaitse eesmärk on kaitsta inimese eraelu. Juriidilisel isikul ei ole eraelu. Andmekaitse inspektsioon on seisukohal, et koos äriühingu maksehäiretega võib avaldada ka tema juhatuse liikmete andmeid. Juriidiline isik tegutseb ju läbi oma juhatuse. Juhatuse liikmeks olemine ei ole inimese eraelu. Hiljaaegu nõustus sellega ka riigikohus," rääkis Liivrand.
Kolmapäeval jättis Tallinna halduskohus rahuldamata EMT kaebuse andmekaitse inspektsiooni 2010. aasta 12. juuli ettekirjutuse-hoiatuse tühistamiseks, mis puudutas andmete säilitamist maksehäireteregistris.
