EMT kiusab numbriga teise võrku lahkujaid

EMT ei lase teise võrku minejatel kasutada olulisemaid m-teenuseid.

Seni numbriliikuvusega enim võitnud EMT võtab teise operaatori võrku kolida soovivatelt klientidelt võimaluse mobiiltelefoni kasutades nn m-parkida ja m-piletit osta.

Piirang kehtib alates avalduse tegemisest teise operaatori võrku kolimiseni ehk kuni ajani, mil number reaalselt teise võrku lülitub. See võib aega võtta kuni kümmekond tööpäeva.

M-pilet ja m-parkimine on EMT arendusjuhi Kuno Peegi sõnul kolmandate osapooltega seotud teenused. Riskide maandamiseks numbriliikuvuse stardifaasis on EMT äriline otsus nimetatud teenuseid piirata. Samas muud m-kaubanduse teenused nagu pilt-, heli-, logo- ja infoteenused on operaatorit vahetavatele klientidele avatud.

“Turule on ilmunud spetsiaalselt kauba ostmiseks võetud SIM-kaardid, millega kõneteenuseid praktiliselt ei kasutata. Sageli on need vormistatud kellegi teise nimele ja nii püütakse saada mobiilioperaatoritelt intressivaba krediiti. Mobiilsideoperaatori põhitegevus ei ole aga pangandus, vaid telekommunikatsiooniteenuste pakkumine. Kõik muud lahendused on operaatorile ja kliendile lisaväärtusteenused,” rääkis Peek.

Operaator maksab

M-teenuste, näiteks logode või helinate eest maksab teenuse pakkujale mobiilioperaator, kes koos sideteenuste tasudega kasseerib kliendilt raha, olles selles ahelas arveldusteenuse pakkujaks.

Numbriliigutajatele kahe m-teenuse mittevõimaldamisega üritas EMT aga vältida viga, mille tegi Soomes üks Eesti Telekomi omanik TeliaSonera. Seal rakendus numbriliikuvus 2003. aastal ning TeliaSonera võrgust teise võrku kolinud kliendid jätsid maha sadade miljonite kroonide eest võlgu.

“Soomes tehakse kuus ca 100 000 numbriteisaldust ja on ka neid kliente, kes on aasta jooksul vahetanud võrku kuni 6 korda. Kuna arveldusperioodi jooksul ja enne maksetähtaega teenuste eest tasumine pole numbriliikuvusele takistuseks, siis nii need võlgnevused tekivadki. Vahetad teenuseosutajat ja mõtled, kas maksad või ei. Telekommunikatsioonisektori maksekäitumine on üllatavalt halb. Hinnanguliselt on kogu sektoris klientidel kasutatud teenuste eest kohustusi üleval ca 150 – 200 miljonit krooni, 500 kroonist väiksemad võlad ei jõua aga üldse maksehäireregistrisse. Samas nõutakse operaatorilt aga kvaliteetteenust 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas,” ütles Peek.

EMT klientuurist kasutab aktiivselt m-teenuseid vaid 7–10 protsenti. EMT klient Monica Vood ei ole küll mõelnud operaatorivahetusele, kuid teda ärritaks küll, kui tal numbrit liigutades ei võimaldataks m-parkimist kasutada. “Olen aus klient ning eeldan, et firma usaldab oma kliente. Saab ju tagantjärele vajadusel mingi lisaarve saata,” ütles ta.

Elisa juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul vormistab EMT lahkuva kliendi eest sellise m-teenuseid mitte võimaldava kiusamisega ise otsuse, et ta kunagi enam EMT võrku tagasi ei tule. “Austame seda, kui klient teeb otsuse teise operaatori kasuks, mitte ei tee talle tünga ega anna talle viimasel koostööpäeval laksakat,” ütles ta.

Sarnaselt Elisaga võimaldab lahkuvatel klientidel kõiki teenuseid kasutada ka Tele2.

Oodatust poole vähem

Jaanuarist alanud numbriliikuvusega on operaatorit vahetanud üle 5500 kliendi ehk peaaegu poole vähem, kui sideamet ennustas.

EMT on võitnud juurde üle 3300 kliendi ning firmast on lahkunud ligi 1100 klienti. Endine Radiolinja, nüüdne Elisa on saanud ligi 1400 uut klienti ja lahkujaid on pea sama palju.

Vertelson Mobiilil (Bravocom) on firma andmetel ligi 9000 klienti. Tele2 pole oma viimaseid andmeid avaldanud, kuid hinnanguliselt on firmast lahkunud kliente olnud rohkem kui liitunuid.

Miks on EMT võitnud enim kliente? Elisa juht Sami Seppänen ütles, et küsimus on nende kampaanias. “Kui õhtuti teleka ees istuda, siis ei näe muud kui EMT reklaami, seda tuleb aknast ja uksest.”

Brežnevi-kampaania oli PR-trikk?

•• Vertelson Mobiili (Bravocom) möödunud aasta lõpul algatatud õiglase ja läbipaistva hinnakirja kampaania “Ei repressioonidele!” ei leidnud teistes operaatorites mõistmist. Ülemöödunud nädalal toimunud operaatorite ümarlaud sisulise aruteluni ei jõudnud.

•• Tele2 ja EMT ütlesid kohtumisel, kus Vertelson üritas kokku leppida operaatorite ühtset reklaamikoodeksit, et firmade klientide rahulolu indeks on kõrge, mistõttu probleemi pole. “Tegemist oli Vertelsoni PR-kampaaniaga. Keegi ei usu, et neil on 9000 klienti. Seega kui ise õiglane ei ole, ei ole mõtet ka Jeesus Kristust mängida,” ütles üks operaatorite ümarlauaga seotud olnud isik.

•• Vertelson Mobiili juhatuse esimehe Peep Põldsammi sõnul on kahju, et konkurendid nägid probleemi tõstatamise taga kõigepealt konkurenti ja alles siis tarbijat.