Kaks kolmandikku NATO liikmesriikidest ei suuda sel aastal tagada, et nende kaitsekulud moodustaks vähemalt 2% SKP-st, selgub eelmisel nädalal avaldatud alliansi enda koostatud raportist, kirjutab Financial Times. Kokkuleppe kohaselt peavad riigid selle eesmärgini jõudma hiljemalt 2024. aastaks.

NATO raportist ilmneb, et paljud riigid pole 2014. aastal kokku lepitud kaitsekulutuste määra saavutamisel olulisi edusamme teinud, kuigi enamik Euroopa riike on koroonakriisile vaatamata otsustanud minna kaitseinvesteeringutega edasi varasemalt plaanitud või isegi suuremas mahus.

Suur lõhe Euroopa riikide ja USA kaitse-eelarvete vahel on ka põhjus, mis on varasemalt toonud kaasa suurt kriitikat USA presidendi Donald Trumpi poolt, kuna Ühendriigid panustavad jätkuvalt oma kaitsekuludesse konkurentsitult kõige suurem osakaaluga SKP-st. Nende panus ligineb suisa 4%-le rahvuslikust kogurikkusest.

Kokkulepitud 2%-lise künnise kaitsekuludele ületavad sel aastal ka suurima sõjalise võimekusega Euroopa riigid – Suurbritannia ja Prantsusmaa – ning koos nendega Kreeka, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Norra. Eesti paistab selle-aastases edetabelis silma iseäranis tubli panustajana.

Lisaks sellele, et meie kaitsekulud ületavad kokkulepitud 2% künnise, on USA, Kreeka ja Suurbritannia järel Eesti koos Rumeeniaga 4.-5. kohal oma kaitsekulude suurusjärgu poolest SKP-st. Mõlemad riigid panustavad sel aastal kaitse-eelarvele hinnanguliselt 2,38% rahvuslikust kogurikkusest.

Samas ei suuda suur osa Euroopa riike kokkulepitud 2% eesmärki täita ning nende hulgas on nii Saksamaa, kelle kaitsekulud jäävad vaid 1,57% tasemele SKP-st, Itaalia, kelle kaitsekulud jäävad 1,43% juurde SKP-st ning Hispaania, kelle kaitsekulude osakaal piirdub vaid 1,16%-ga.

Erakordselt madal on ka kahe teise Euroopa Liidu asutajariigi, Belgia ja Luksemburgi panus kaitsekuludesse, mis on vastavalt 1,1% ja 0,64%. Diplomaatide sõnul on ühtlasi väga suured lõhed alliansi liikmete mereväe võimekustes.

Samas rõhutas NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et 2020. aastal kasvavad Euroopa liikmesriikide ja Kanada panus kaitsekuludesse juba kuuendat aastat järjest.

„Me loodame, et see trend jätkub,” sõnas ta 22. oktoobril toimunud kaitseministrite virtuaalsel kohtumisel. „Kõik liitlased investeerivad üha enam oma põhivõimekustesse ning jätkavad panustamist ka meie ühismissioonidesse ja operatsioonidesse,” lisas ta.

Kuigi üsna arvestaval osal NATO liikmesriikidest tuleb veel pikk maa käia, et 2% kaitsekulude künnis ületada, on näiteks NATO-sse mitte kuuluv, kuid alliansiga tihedalt koostööd tegev Rootsi teatanud, et plaanib järgmise nelja aasta jooksul kasvatada oma kaitsekulusid 40% võrra, kuna tunnetab kasvavat ohtu Venemaalt.

Tegu on suurima kaitse-eelarve tõusuga pärast teist maailmasõda. Selle abil loodetakse kutselise ajateenistusse minejate arvu kahekordistada. Samuti plaanib Rootsi muretseda uue allveelaeva ning kaasajastada õhutõrjesüsteeme.