Septembris algatas Lääne-Viru maakohus pankrotimenetluse Vinni ühismajandi vastu. Majandi näol on tegemist NLKP XXV kongressi nimelise, Tööpunalipu ordeniga autasustatud Vinni Näidissovhoostehnikumi õigusjärglasega. Omal ajal oli Vinni Rakvere rajooni tugevaim majand, täna pakitakse endises uhkes kontorihoones arhiivikaustu.
Vinni ühismajandi esimees Jaan Ots, kes kevadel oli üks põllumajandusministri kandidaate, on veendunud, et pankrotti ei põhjustanud mitte vale majandamine, vaid põllumehe liiga suur maksukoormus.
Kas see, et Vinni majand säilis enam-vähem endisel kujul, on Teie teene?
Mingil määral küll. Mujal maailmas ju käib väikeste üksuste ühendamine, nii arvasimegi, et ka Vinni nimi maksab midagi ja ei lahutanud tervikut osadeks. Pealegi oli võimalik tänu sellele üht-teist odavamalt osta.
Miks Vinni ikkagi pankrotistus?
Olen veendunud, et selle põhjustas põllumehe liiga suur maksukoorem. Põllumajanduses on kulutused tööjõule märksa suuremad kui tööstuses, minu arvutuste kohaselt on maksukoorem koguni neli korda suurem. Veel aasta tagasi teatas rahandusministeerium, et niimoodi maksukoormat ei arvutata. Nüüd siiski tunnistatakse, et põllumajanduse maksukoorem on tööstuse omast 1,6 korda suurem.
Näiteks 1992. aastast peale on palgad kasvanud kümme korda, sotsiaalmaks aga 16,5 korda. Väetised on kallinenud kuni 143, tagavaraosad kuni sada korda. Taimekaitsevahendite eest tuleb 1992. aastaga võrreldes välja anda tuhat korda enam. Samas on piima kokkuostuhind kasvanud ainult 1,32 korda.
Kui suur on praegu Vinni võlg?
Riigimaksudena võlgneme 2,7 miljonit, ühtekokku aga üle 3 miljoni. Meie aastakäive on aga 25 miljonit krooni. Paraku ei paista põllumajanduses seda aega, millal saaks võla likvideerida.
Me ei läinud põhimõtteliselt pettuse teed. Kui jätta kõrvale Estonia ja Väätsa ühismajand, siis teised= põllumajandusettevõtted ei saa praegustes tingimustes muidu ellu jääda, kui peavad riiki petma või pidevalt vara vähendama, näiteks karja müüma. Estonia ja Väätsa ei ole pankrotis, sest nende tootmistase on Vinni omast kõrgem.
Kas pankrotimenetluse algatas Vinni ise?
Seda tegi maksuamet meiega kooskõlastatult ja tundub, et meie pankrot on kogu Eestis kõlapinda leidnud. Loomulikult oleks meil olnud võimalus viia noorloomad lihakombinaati, kuid meil on Eesti üks paremaid mustavalgekirju tõukarju. Kuidas saab seda hävitada? Rapla maakonnas näiteks on poole aastaga lehmi kolmandiku võrra vähemaks jäänud.
Te olete väitnud, et Vinni pankrotist on Eesti põllumajanduse arengule kasu?
Pankrot on pannud mõnegi mehe mõtlema. Eesti põllumajanduse seisukohast on see ehk isegi tervendav. Nii enam edasi elada ei saa, põllumajanduses on vaja kiirelt midagi otsustada.
Toota tuleb seda, mis on kasulik. Miks aga toodetakse sel juhul piima, mille hind on põllumehele liiga madal - kas poleks mõtet ümber orienteeruda?
Põllumajandus on tootmisharu, mis sureb väga kaua, aga selle sünd võib võtta veelgi rohkem aega. Näiteks karja soetamiseks kulub aastaid. Eestis on vaja umbes 20 000 lehma, üks hea lehm maksab aga 10 000 krooni. Seega oleks karja hävitamise järel piimatootmise taaskäivitamiseks vaja 2 miljardit krooni. See on liiga kallis lõbu, pigem võiks piimatootmist praegu veidike toetada. Ning arvestades kliima üldist soojenemist, on meie põllumajanduse paremad päevad alles ees.
Kas praegusel ajal kedagi üldse huvitab, et Vinni ühismajand ei teinud valskust ja läks seepärast põhja?
Riik peaks sekkuma ja selliseid protsesse takistama. Suur osa meie põllumajandustootjatest petab pidevalt riiki, et ellu jääda. Riigi poolt on moraalitu pigistada pidevalt silm kinni, et las siis petavad. Ja kui arvatakse, et olime nii lollid, et ei osanud riiki petta, siis nii see küll pole. Maksudest kõrvalehiilimine on täiesti võimalik.
Meie tootmistase pole aga tagasi läinud ja seepärast mina end pankrotis süüdlasena ei tunne. Muuseas, omaaegne kuulus Vinni üle 5000 liitri lehmalt ei lüpsnud, aga meie lüpsime. Tegelikult näitab meie maksuvõlg just seda, et kuigi me tootsime kogu aeg samal tasemel või isegi paremini, läks meie olukord aina halvemaks.
Küsis REIN SIKK
