Enamik Tiigrihüppe arvutisüstist läheb Tallinna


Enamik kooliarvutite esimesel hankekonkursil muretsetavast riistvarast läheb Tallinna koolidele.

Tiigrihüppe ehk koolide arvutiseerimiskava raames 450 arvuti ja 50 printeri ostmiseks korraldatud konkursi võitjateks kuulutati esmaspäeval arvutifirmad Microlink ja Astrodata.

üldse esitasid konkursile 15 firmat ühtekokku 17 pakkumist. "Kaks firmat valiti välja seepärast, et vähendada riski arvutite hooldamisel," ütles Tiigrihüppe infotehnoloogia töörühma juht Erkki Leego.

Esimese hankekonkursi maht oli 7,5 miljonit krooni ning firmad peavad selle raha eest tagama arvutite ja printerite ülespaneku ning hoolduse ja garantii kolmeks aastaks. Arvutid peavad jõudma koolidesse 1. septembriks.

Tiigrihüppe infotehnoloogia töörühma otsuse kohaselt läheb enamik hangitavast riistvarast - 187 arvutit ja 15 printerit - Tallinna koolidele.

Töögrupi juhi Erkki Leego sõnul määrati jaotuskavad sõltuvalt õpilaste arvust ning arengukavadest. "Arengukavad pidid käsitlema praeguse olukorra kirjeldust, tulevikuplaane riistvara hankimise ja õpetajate koolituse osas, kas maakonnal või koolil on ka omal raha arvutite ostmiseks ning kas arvutiseerimiseks on kavas ellu viia teisi projekte," selgitas Leego.

Töörühma hinnangul oli kõige parem arengukava Pärnumaal, talle järgnesid Raplamaa, Tallinn ja Hiiumaa.

"Niisuguste kavade koostamine pole kaugeltki kerge, seda enam, et vastav kogemus puudub," kommenteeris sihtasutuse Tiigrihüpe juhataja Enel Mägi mitme arengukava nõrkust. "Seetõttu tahame välja kuulutada konkursi parima koolisisese infotehnoloogilise lahenduse leidmiseks."

Tehnika jaotamise 15 maakonna ning Tallinna ja Tartu koolide vahel otsustavad Tiigrihüppe maakondlikud töörühmad, kuid otsused peab kinnitama infotehnoloogia töörühm ning need tuleb kooskõlastada ka maavanema või linnapeaga. "Sel korral algkoolid arvuteid ei saa, kuid kutsekeskkoolidele ja teistele riigikoolidele antakse neid küll," lausus Leego.

Kavas veel kaks arvutikonkurssi

Kokku on tiigrihüppe tänavusest 35,5 miljoni krooni suurusest eelarvest riistvara soetamiseks ette nähtud umbes pool ehk 17,7 miljonit krooni.

Infotehnoloogia töörühma juhi kinnitusel on juulis-augustis kavas korraldada teine riistvara hankekonkurss mahuga 7 miljonit krooni. "Selle raha eest on lisaks arvutitele ja printeritele kavas muretseda videoprojektoreid, skännereid ning muid lisaseadmeid vastavalt vajadusele," ütles Leego.

Kolmanda riistvara hankekonkursi mahuks on ette nähtud 2,5 miljonit krooni ning Erkki Leego väitel ei taotle siis koolid arvuteid mitte maakondade kaudu, vaid otse Tiigrihüppe programmilt.

Kolmandale hankekonkursi rahale võib lisanduda veel võimalike lisaprojektide jaoks varuks jäetud 300 000 krooni.

"Tiigrihüppe põhieesmärke on see, et aastaks 2000 oleks igas koolis 10-20 õpilase kohta üks internetiühendusega arvuti," märkis Leego, kelle andmetel on tänavu võimalik koolidele hankida kokku ligi 1000 arvutit. "Selleks on vaja aastatuhande vahetuseks muretseda kokku 10 000 arvutit, kuid senise rahastamise piires pole see reaalne."

Riistvarale eraldatud rahast kulutatakse 250 000 krooni projekti GLOBE tarbeks mõõteriistade ja infotehnoloogia ostmiseks. Interneti kaudu toimiva looduse- ja ilmavaatlemisprojekti GLOBE raames saavad koolid termomeetreid, sademekogujaid, vee juhtivuse mõõtjaid ja muud tehnikat.

"Kui õpilane edastab hommikul andmed looduse olukorra kohta näiteks Saaremaal, siis pärastlõunal saab seda juba internetist maailmakaardilt lugeda," selgitas Enel Mägi. "Paljud koolid osalevad ka teistes arvutiside abil toimivates simulatsioonides."

Sihtasutus tõrjub süüdistusi

Tiigrihüppe sihtasutuse juhataja lükkas tagasi etteheited, nagu poleks arvutiseerimispogrammi raha kasutamises selgust.

Enel Mägi sõnul käsutab Tiigrihüppe eelarvest riistvara ostmiseks eraldatud 17,7 miljonit ja andmeside loomiseks eraldatud 11,4 miljonit krooni vaid haridusministeerium, sihtasutus korraldab õpetajate koolitusele, infoõigusele, avalikkussuhetele, tarkvara valdkondadele ettenähtud summade kasutamist. "Kuid selle raha kannab haridusministeerium sihtasutusele üle vastavalt sellele, kuidas tööd on tehtud," lisas ta.

Haridusminister Mait Klaassen on kinnitanud 2. mail käskkirjaga ka Tiigrihüppe programmi ülesehituse. Hariduse arvutiseerimist juhtinud rahvuslik peakomitee on asendatud programmi üldjuhiga, kelleks on määratud üks Tiigrihüppe algatajaid - endine haridusminister akadeemik Jaak Aaviksoo.

AIN PARMAS