Enamiku Eesti ettevõtete hääletoru: Kredexi erakorralised tugimeetmed narritavad väikeettevõtjat

 (22)
Vaja on mikrokrediiti ja tagastamatut abi!
EVEA president Heiki Rits
EVEA president Heiki RitsFoto: Andres Putting

Läinud reedel avaldatud Kredexi erakorraliste tugimeetmete tingimused ei täida oma eesmärki, sest suur enamus väikeettevõtjad kas ei kvalifitseeru neile või tähendavad need väikeettevõtjale ületamatud kulusid ja põhjendamatuid riske, leiab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA).

Kriisiga hakkamasaamisel vajavad väikeettevõtjad ennekõike mikrokrediiti lõdvendatud tingimustel ja tagastamatut abi püsikulude katteks. EVEA pöördus 31. märtsil vastavasisulise avaldusega valitsuse kriisikomisjoni poole.

„Oleme seisukohal, et praegusel kujul KredExi meetmed ei jõua reaalsuses enamuse kõige väiksemate ettevõtjateni, FIE-de ja mikroettevõtjateni, kelle osakaal on 94% Eestis tegutsevate ettevõtete koguarvust. Seda tänu piiravatele kvalifitseerumistingimustele, mitme kriisis raskelt kannatanud valdkonna nagu jae- ja hulgikaubanduse, ehituse, transpordi väljajätmisele ja toetuse taotlemise keerukusele,“ märkis EVEA president Heiki Rits.

Ei piisa garantiidest ja väikese intressidega laenudest

Tema sõnul võib täiendava laenukoormuse võtmine püsikulude finantseerimiseks osutuda prognooside põhjal paljudele mikroettevõtjatele ülejõukäivaks, sest tegutsevad väga madala marginaaliga. EVEA kordab oma varasemates pöördumistes väljatoodud seisukohta, et enim kannatanud sektorite päästmiseks ei piisa garantiidest ja laenudest, isegi väga soodsa intressiga.

Seotud lood:

Vajalik on ka väiksemahuline tagastamatu abi püsikulude katmiseks, nii-öelda kunsthingamisele panek, mis aitaks ettevõtjaid, kelle tegevus on seiskunud kas klientuuri kadumise, valitsusepoolse keelu või vabatahtliku ettevõtte sulgemise tõttu, et üle elada eriolukord ja sellele järgnev esimene kuu.

See meede on eriti vajalik, et ära hoida ettevõtjatevaheliste võlgnevuste kuhjumine ja sellega kaasnevad vältimatud ulatuslikud makseraskused ja pankrotid. EVEA juhib tähelepanu, et sarnased meetmed on rakendatud paljudes riikides, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Itaalias, Suurbritannias, USA-s.

EVEA teeb ettepaneku avada solidaarsuse fond või toetusmeede, mille sihtgrupp on FIE-d, mikro- ja väikeettevõtjad, kelle tegevus on oluliselt kannatanud koroonakriisi tõttu. Näiteks, kelle müügitulu langus on üle 30%. Toetust võiks maksta ettevõtjate taotluste alusel arvestusega, et see kataks konkreetse ettevõtte normaalsed püsikulud 70% ulatuses kolme kuu jooksul.

EVEA pöördub Vabariigi Valitsuse ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole tungiva palvega tekitada täiendavalt KredExi paketi raames mikrolaenu meede laenusumma ülempiiriga 50 000 eurot. Seda laenu tuleks anda ilma pankade vahenduseta ning see peab hõlmama kõik kriisis kannatanud tegevusvaldkonnad (minimaalsete kitsendustega, lähtuvalt riigiabi meetmete ajutisest raamistikust) ning see ei tohi eeldada klassikalises mõttes äriplaani ja pikaajaliste finantsprognooside esitamist. Meetme sihtgrupp võiksid olla vaid mikroettevõtted ning otstarve oleks käibevahendid kriisist väljumiseks.

Kredexi erakorralise laenu intressid ülikõrged

EVEA asepresident Marina Kaas ütles, et ettevõtjaid pahandavad KredExi erakorralise otselaenu tingimustes toodud ülikõrged intressid (minimaalselt 4% ja 6% sõltuvalt tagatisest), pluss lepingutasu 1%, samas kui tegemist on kriisiabiga ja riik on võimeline laenama raha negatiivse intressiga.

„Võib eeldada, et enamus ettevõtjate riskitase kriisiolukorras on pigem kõrge, mistõttu tõenäoliselt kujuneb keskmine intress minimaalsest intressist vähemalt mitme protsendi võrra kõrgemaks ja võib sellisell juhul isegi ületada tavaliste kommertslaenude intressi,“ märkis Kaas.

Tema sõnul vajaksid ettevõtjad praegu tõeliselt soodsat laenu, et katta oma tegevuskulud ja kohustused kriisi kõige süngemal ajal. „Eeskujuna võib tuua Saksamaad, kes annab VKE-dele laenu keskmise intressimääraga 1–1,46%. Kanada ja Suur-Britannia aga annavad oma väikeettevõtjatele laenu, mille intresse maksab riik,“ lisas Kaas.

EVEA on seisukohal, et kriisiressurssi jaotavad finantsasutused, sh KredEx ja kommertspangad, ei tohi teenida selle pealt oma tavapärast kasumit, vaid peavad näitama solidaarsust ettevõtjatega, keda riik nende meetmetega soovib aidata. Kriisilaenude krediidikulukuse määr ei tohi EVEA seisukohalt ületada 2-3%.

EVEA leiab, et KredEx peab võtma kogu laenuprotsessi menetlemise enda peale, kaasates appi nii lisatööjõudu kui ka restruktureerides olemasolevat tööjõuressurssi. Selliselt oleks võimalik kordades alandada laenuintresse ja teenustasusid, lihtsustada taotluste menetlust ja kiirendada laenuvahendite kättesaamist. Lisaks tuleks kaasata ettevõtjate esindusorganisatsioonid tugimeetmete detailide väljatöötamisse.

Arvestatav majandusjõud
  • Eesti ettevõtetest moodustavad VKE-d 99,8%. Seejuures vaid 1% on keskmise suurusega ettevõtteid – kus töötab 50–249 inimest –, ülejäänud on väikeettevõtted, kus on kuni 49 töötajat.
  • Kui 2018. aasta seisuga oli Eestis 131 650 ettevõtet, siis neist umbes 120 000 on mikroettevõtted, kus on kuni viis töötajat. Suurettevõtteid on neist, mis annavad tööd 250 ja enamale inimesele, on vaid 186.
  • Ka peaaegu kõik majanduse parameetrid räägivad VKE-de kasuks. Näiteks 84% erasektori investeeringutest teevad VKE-d, 80% erasektori tööhõivest annavad VKE-d, 76% sotsiaalkindlustuskulude ja 75% tulumaksu laekumistest tuleb VKE-delt.
  • 1988. aastal asutatud EVEA eesmärk on väikeste ja keskmiste ettevõtjate ning füüsilistest isikutest ettevõtjate toetamine ning nende ühishuvide esindamine ja kaitsmine regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
  • EVEA tegevuse kolm põhitala: ühendus on väikeettevõtjate ühine hääl, pakub lisaväärtust loovat võrgustikku ning võimaldab oma liikmetel ka säästa kulusid ehk saada teatud teenuseid soodsamalt.
  • Assotsiatsioonis on otse- ja kollektiivliikmetena kokku umbes 1500 VKE-d.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!