Enamus poekette investeerib iseteeninduskassadesse ka väljaspool Tallinnat, vaid Prisma peab seda liiga kulukaks sammuks

 (43)
Prisma iseteeninduskassa
Prisma iseteeninduskassaFoto: Martin Dremljuga

Iseteeninduskassade kasutamine inimeste seas on saamas üha populaarsemaks, mille tõttu plaanivad erinevad poeketid ka Eesti suuruselt teises linnas, Tartus investeerida järjest rohkem raha iseteeninduskassade paigaldamisse. Üksnes Prisma seda sammu ette ei võta.

Poeketi Maxima meediajuht Marit Liik tõi välja, et Tartu on iseteeninduskassade kasutamise poolest Tallinna järel Eestis teisel kohal. Liik lisas, et peamised selvekassa kasutajad on noored inimesed vanuses 8-18 eluaastat. Keskmiselt ulatuvad ostusummad sellistes kassades kümne euroni, sõnas Liik.

Coop Tartu turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Teele Tamme sõnas, et Kvartali Coop Maksimarketi näitel võib öelda, et tänaseks kasutab iga kolmas ostja kauba eest tasumisel nutikassat. Tartus on iseteeninduskassade võrgustik laienemas.

Tamme avaldas, et nii iseskaneerimispultidega kassad kui ka puldita iseteeninduskassad on peatselt lisandumas Annelinnas olevasse Kivilinna Konsumisse ning Tammelinna ja Maarjamõisa linnaosade vahel asuvasse Lembitu Konsumisse paigaldatakse lisaks puldita iseteeninduskassadele ka puldiga iseteeninduskassad.

Kõik kauplused pole kaetud, aga suur osa

Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski sõnas, et kui praegu on Tartus seitsmest Selverist kuues iseteeninduskassad, siis järgmise aasta jooksul on selvekassad kõikides Selverites üle Eesti. Veski lisas, et Selveri ketis on kauplusi, kus iga teine ost sooritatakse SelveEkpressi iseteeninduskassat kasutades.

Seotud lood:

„Üle keti on Selveril eesmärk jõuda selleni, et enamik ostudest tehakse iseteeninduskassasid kasutades. Tavakassad jääksid tulevikus teenindama umbes viiendikku kõikidest ostudest,“ märkis Veski.

Maxima meediajuht Marit Liik sõnas, et kümnest Tartus asuvast Maximast seitsmesse on paigaldatud iseteeninduskassad. 2019. aasta jooksul tuleb veel kahte Maxima kauplusesse iseteeninduskassad.

Kui tänavu investeeris Maxima Eestis iseteeninduskassadesse pea miljon eurot, siis Liigi sõnul panustatakse sellesse tuleval aastal sama jõuliselt edasi. Täpsemaid summasid Liik täpsustada ei soovinud.

Peamiseks iseteeninduskassa heaks omaduseks on poekettide esindajate sõnul aja kokkuhoid. Liik sõnas, et selline teenus aitab vähendada poes pikki järjekordi ja muudab kliendile poeskäigu lühemaks. Selvekassade miinuseks saab pidada seda, et vanematel inimestel võib uudse kassaga harjumine aega võtta, lisas Liik.

Prisma Tartusse iseteeninduskassasid ei plaani

Poekettide esindajate sõnul iseteeninduskassad poetöötajate ametikohti ei ohusta. „Sageli arvatakse, et iseteeninduskassad on mõeldud selleks, et kaupluse töötajate arvu vähendada. Nõnda see siiski pole,” sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats. „Iseteeninduskassad on eelkõige mõeldud klientidele ostuprotsessi lihtsustamiseks ning töötajate arvu see otseselt ei mõjuta.”

Suurematest poekettidest pole Tartus ainsana iseteeninduskassasid Prismas. Prisma kommunikatsioonijuhi Piret Lankotsi sõnul ei kavatse poekett lähitulevikus Tartusse selliseid kassasid paigaldada, sest tegu on suure investeeringuga ning praegune statistika pole selline, mis näitaks, et see end ära tasuks.