Endine Deutsche Banki tippjuht püüab Danske pangas korda majja lüüa

 (1)
Danske panga endist tegevjuhti Thomas Borgenti peetakse paljuski vastutavaks selle eest, et panga Eesti harus ligi kümne aasta jooksul rahapesu toimuda sai. Talle on esitanud süüdistuse ka Taani prokuratuur.
Danske panga endist tegevjuhti Thomas Borgenti peetakse paljuski vastutavaks selle eest, et panga Eesti harus ligi kümne aasta jooksul rahapesu toimuda sai. Talle on esitanud süüdistuse ka Taani prokuratuur.Foto: Andres Putting

Kaks kuud pärast seda, kui Taani suurim pank tunnistas maailmale puudujääke võitluses rahapesuga ja avaldas võimaliku rahapesuskandaali mõõtmed, võttis Danske pank tööle Deutsche Bankis töötanud tippjuhi, et ta aitaks pangas korda majja saada.

Philippe Vollot, kes juhtis aastaid Saksamaa suurima panga Deutsche Banki globaalset kuritegevuse ennetamise üksust, asus 2018. aasta lõpus Danske panga vastavuskontrolli juhi kohale, kirjutab Bloomberg. Vollot' enda sõnul on talle antud volitus teha „ükskõik mida” selleks, et vaadata läbi kõik panga operatsioonid.

52-aastase prantslase sõnul oli just see juhtnööriks, mis talle anti panka tööle asudes Danske panga nõukogu poolt. Oma karjääri algusaastail töötas Vollot prantsuse tururegulaatori juures õigusnõunikuna. Tema tööülesandeks on võtta vastavuskontrolli osakonda, mille töötajate arv on niigi viimase kahe aasta jooksul kahekordistunud ja kasvanud 1700 inimeseni, veel töötajaid juurde.

Viimase poolaasta jooksul, mis Vollot on Danske pangas töötanud, on ta loonud nii majanduskuritegude üksuse kui ka järelvalve- ja juurdlusüksused. Prantslane märkis, et talle on ilmseks saanud, et selleks, et teda saadaks ta töökohal edu, on tal vaja meeskonda rohkem inimesi, kes on tõesti näinud kõike ja kellel on konkreetses valdkonnas üle 15-aastane kogemus.

Selleks otsib Vollot oma meeskonda inimesi, kel on pikaajalised kogemused majanduskuritegude uurimisel või sellealases võitluses. Sel kuul on ta võtnud näiteks tööle endise Morgan Stanley Londoni kontori tegevjuhi Satnam Lehali, kes asus Danske majanduskuritegude üksust juhtima. Morgan Stanley’s oli Lehali ülesandeks majanduskuritegude ennetamine kõigis panga harudes üle maailma.

Keskkond, mida Vollot tahab täna Danske pangas luua, erineb kardinaalselt sellest, mis valitses siis, kui Danske pangas rahapesu aset leidis. Panga endise tegevjuhi Thomas Borgeni juhtimisstiili puhul on kirjeldatud, et see oli hästi kasumitele orienteeritud ning sel ajal valitses käskude täitmise põhimõte.

Vollot sõnul ei olnud nüüd küsimus ainult selles, millised kontrollimehhanismid pangas paika pannakse, vaid kuidas hakatakse igat tehingut, ülekannet ja klienti hindama. Danske panga kliendid on muidugi näidanud, et nad on valmis ka pangast lahkuma, kui see ei muuda oma senist käitumist. Umbes 20 000 eraklienti on loobunud panga teenustest.

Ka on panga Eesti haru läbinud rahapesuskandaal, kus kahtlase raha hulka hinnatakse kuni 200 miljardi euroni, viinud panga aktsionäride lahkumiseni. Danske turuväärtus kukkus möödunud aasta poole võrra.

Pank on viimase kolme aasta jooksul investeerinud tehnoloogiasse ligi 270 miljonit eurot, et parandada oma rahapesu vastaseid meetmeid ja kontrollimehhanisme.