Endine maanteeameti direktor: kas hooldusfirmad ei vastutagi selle eest, et teed ei oleks libedad?
Eestis on kolm piirkonda, kus lepingute järgi ei tehta ennetavat libedustõrjet kuni 2018. aastani – Kuusalu, Keila ja Põlva. Pärast mitut traagiliselt lõppenud õnnetust, mille üheks põhjuseks ka tegemata libedustõrje, on maanteeamet lubanud lepingud korda teha. Kui kõik läheb hästi, siis juba selleks sügiseks.
Adamson leiab, et aga hoolimata sellest, et mis täpselt lepingutes kirjas on, oleksid teehooldusfirmad pidanud ennetava libedustõrje ära tegema ning ei tasu tuua põhjuseks puudulike lepinguid ja täiendavate töödega kaasnevat suuremat kulu.
„See, kas sa lähed tõrjet tegema neli tundi varem või hiljem, siis kulu on ju ikka sama. Kui hooldusfirmad räägivad, et selleks ei ole raha eraldatud, siis see on rumal jutt,“ leiab Adamson. „Juba jäätunud tee soolamine tuleb tegelikult kallim.“
Hooldusfirmade juttu, et ei ole raha, peab Adamson seega jamaks. Ka maanteeameti spetsialistid on hiljuti öelnud, et õigel ajal tehtud ennetav libedustõrje on hooldusfirmadele tegelikult odavam kui juba teele tekkinud jää sulatamine.
Kui hooldusfirmal on olemas ilmateade ning teetemperatuuri andurid, mis ütlevad, millal toimub külmumine, siis on Adamsoni hinnangul kummaline, et omades kogu seda infot, ei lähe firma tõrjet tegema. „Andurid on olemas, ilmateade on olemas, kõik on olemas, aga sa ei võta midagi ette,“ imestab ameti endine juht.
„Kas hooldusfirmad ei vastutagi selle eest, et teed ei oleks libedad, vaid ainult maateeamet vastutab? See on ikka jagatud vastutus. On ebaõiglane näidata näpuga ainult tellija peale, kui hanke võitnud ettevõtja lihtsalt ignoreerib ilmastikutingimusi,“ ei pea Adamson õiglaseks, et ainult maanteeamet vastutab.
Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti, et maateeamet ja teehooldusfirmade lepingud eiravad juba viiendat aastat talvisele teehooldusele seatud riiklikke nõudeid. Alates 2011. aastast kehtiv teede seisudninõuete määrus nõuab kolmanda taseme maanteedel ennetava libedustõrje tegemist.
„Tõsi. Vanades lepingutes ei ole ennetava libedustõrje klauslit sees. Kas see tähendab, et teehooldusfirmad ei oleks pidanud seda tegema,“ imestab Adamson, kuid möönab, et tõenäoliselt oleks amet saanud ka varem lõpetada need vanad lepingud, mis ennetavat tõrjet ei sisalda.
