Endine rahandusminister keskpartei võimuletulekust: halvemal juhul kerkivad maksud ja laenukoormus

 (43)
Reformierakonna juhatus kogunes Katharinenthali kohvikusse
Aivar SõerdFoto: Ilmar Saabas

Uue valitsusliidu osapoolte programmides on tegevusi, mille mõju majandusele on oleks ettearvamatu. Näiteks miinimumpalga tõus kiirkorras 1000 euroni, riikliku panganduse loomine, maksusüsteemi ümberpööramine, jne.

Viimase 17 aasta kohta võib öelda, et majanduskeskkond on olnud vähemalt ettearvatav, nüüd võib ennustada ebastabiilsuse ajajärku. Seni on Eesti riigireitingud olnud kõrged, rahvusvahelistes edetabelites oleme olnud kõrgel kohal ettevõtluskeskkonna osas, maksusüsteemi efektiivsuse näitajate osas ja riigi konkurentsivõime osas.

Maksukoormus on olnud suhteliselt madal, vahemikus 30-33% SKP suhtes. Üle 34 protsendi tõusis see viimase majanduskriisi ajal, eelkõige SKP kiire languse tõttu ja nüüd kahel viimase aasta jooksul on maksukoormus tõusnud 32,6 protsendilt 34,8 protsendile. Laenukoormus on madal ja riigil on reserve.

Uus moodustatav valitsusliit ja eelseisev vasakpööre võib riigile minna üsna kulukaks. "Uute ühiskondlike väljakutsete" rahastamine nõuab lisavahendeid, milleks eelarvevõimalusi napib. Esimene küsimus uuele valitsusliidule on: kust tuleb raha uute toredate algatuste elluviimiseks?

Halvemal juhul saame lähitulevikus, võimalik, et juba aastast 2018, näha ja tunda maksukoormuse tõusu, käiku hakkavad minema allesjäänud reservid ja suure tõenäosusega hakkab kerkima ka laenukoormus. Tulemuseks on konkurentsivõime halvenemine, riigireitingute langus ja majanduskeskkonna halvenemine.

Seotud lood:

Mis meid kaitseb võimaliku eelseisva vasakpoolse majanduseksperimendi puhul?

Õnneks on olemas turvamehhanism uute Euroopa Liidu eelarvereeglite näol, iseasi, kas uus koalitsioon neid reegleid järgida kavatseb. Kulutamisele seab raamid ka siseriiklik eelarveseadus, mis ütleb, et eelarve peab olema vähemalt struktuurses tasakaalus.

Järgmise aasta riigieelarve on riigikogus menetlemisel ja riigikogu enam selle tasakaalu muuta ei saa. Mingiks ajaks annab kaitset ka maksukorralduse seadus, mis ütleb, et maksukohustust suurendavate maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat.