Töötutega tegelenud mittetulundusühingu Partnerlus projektijuhi Astrid Orgi sõnul leidub igas maakonnas inimesi, kellel oli püsiv töösuhe kümme või enamgi aastat tagasi. Tasapisi oma elatustaseme latti allapoole lastes saadi ka ilma püsitööta kuidagi hakkama. Vald  maksab toimetulekutoetust ning suvel-sügisel on marjad metsas. Paljud pikaajalised töötud on nüüdseks juba harjunud just niimoodi elama ega soovigi enam tööle minna, paljud tahaksid, kuid ei suuda, sest viinaisu saab tahtest võitu. “Millisele firmale sellist töötajat soovitada? On neidki, kellel jääb lihtsalt puudu julgusest ning eneseusust,” rääkis Org.

Mittetulundusühing Partnerlus pakkus Kagu-Eestis paljudele sobivatele kandidaatidele tugiisikuks saamise võimalust. Väljavalitutele anti koolitusega vajalik ettevalmistus, et nad saaksid oma valdades tööle hakata. Projekt sai ettevõtmisteks toetust Euroopa Sotsiaalfondist.

Juba kolm aastat rahastatakse Eestis töötutele suunatud projekte Euroopa Sotsiaalfondist. Tulemused on igaühele silmaga näha. Eestis on aastate madalaim töötuse tase.

Projekti “Töö tugi Kagu-Eestis” idee kasvas välja Võrumaa Partnerluskogu strateegiast. Aastatel 2003–2004 ellurakendatud projekti raames tegutses kuues Võrumaa vallas 15 töö tugiisikut.

Pärast EL-i tõukefondide avanemist taotles MTÜ Partnerlus Euroopa Sotsiaalfondist toetust tugiisikute jätkuprojektile, kuhu kaasati juba 21 valda nii Võru-, Valga- kui ka Põlvamaalt. Rahastuse sai esimene kogu Kagu-Eestit hõlmav projekt, mis lõppes eelmisel aastal. Projekti esimeses etapis koolitati 24 tugiisikut, kes hakkasid hiljem oma koduvaldades töötuid nõustama. Projektijuht Ivika Nõgeli sõnul usaldasid ja pidasid neist lugu kõik kohalikud. Peaaegu kõik neist inimestest olid projekti alguses ise töötud, mõned pika-ajalised. Kaasamiseks loodi tööklubid, kus otsiti lahendusi paljusid inimesi huvitavatele probleemidele.

Tööharjumus

Projekt “Töö tugi Kagu-Eestis 2. Tööklubidest töötubadeni” astub sammukese edasi: lisaks tööhõivealasele nõustamisteenusele antakse selles Kagu-Eesti jätkuprojektis pikaajalistele töötutele ka võimalus tööharjumuse omandamiseks.

Töö tugiisikud tegelevad ka piirkonna noortega, et nemad saaksid valutumalt tööturule siseneda ja oleksid konkurentsivõimelisemad. Töö tugiisik on väga hea koostööpartner nii valla sotsiaaltöötajale kui ka tööturu-ameti piirkondlikule osakonnale. 

Toimetulekutoetuse maksmine pikaajalistele töötutele on sellele probleemile kõige lihtsam lahendus. Paraku ei motiveeri toetus inimesi end muutma ega arendama. Tööharjutuse mõte on tõsta inimeste väärikust ja usku endasse.

Kuid kõige tähtsam eesmärk on luua tugiisikute ja omavalitsuste koostöö tulemusena tingimused töö tugiteenuse jätkumiseks ka pärast ESF-i projekti lõp-pemist. Senise tubli töö ja heade saavutuste põhjal võib eeldada, et veel selle projekti raames tekivad sel eesmärgil valdadesse kas MTÜ-d, allasutused või vastavad ametikohad, mille kaudu jätkatakse töötubade ja töö tugiteenuse edasiarendamist.

ESF-i projekt

Töötugiisikud

•• “Töö tugi Kagu-Eestis” oli esimene kogu Kagu-Eestit hõlmav töö tugiisikute projekt.

•• Projektist said nõu ja abi 572 meest ning 858 naist.

•• Loodi 30 uut töökohta.

•• Projekti lõpus oli tööle saanud 173 inimest.

•• “Töö tugi Kagu-Eestis 2. Tööklubidest töötubadeni” jätkab eelmises projektis alustatud tugiteenuse pakkumist 18 kohaliku omavalitsuse juures Võru-, Valga- ja Põlvamaal.