RAIVO TEEMETS
ARVAMUS
Eesti energiagigandi Eesti Energia erastamisega alustamine on kaasa toonud hulga positiivseid ja negatiivseid vastukajasid ning oletusi asjade edasise käigu suhtes. Käesolev kirjutis on Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) arvamuse tutvustamine energiaseaduse eelnõu ning elektriala oletatavate ümberkorralduste kohta.
Oleme seisukohal, et energiaseaduses märgitud energiamajanduse järelevalve põhiline eesmärk peab olema ohutuse tagamine. Kavandatava tehnilise järelevalve inspektsiooni (TJI) esmaseks ja kogu riigi energiaseadmeid hõlmavaks ülesandeks peab olema mitte nende vahetu kontrollimine (see käiks talle niikuinii üle jõu), vaid hoopis kontrollimise korraldamine. Juhul kui riik leiab, et on nii tähtsaid seadmeid või töid, mille kontrolli ei saa ega tohi anda mitteriiklikele institutsioonidele, võib ta neid funktsioone täita ise. See välistaks kontrolli monopoolsuse ja arendaks sellega kaasneva konkurentsi tingimustes ala edasi. Ka pole riigil majanduslikult mõistlik ülal pidada neid asutusi, mis võiksid olla isemajandavad. Seega oleksid vajalikud organisatsioonilised ümberkorraldused järelevalve ja kontrolli alal. Eesti Energia restruktrueerimise ja erastamise tõttu oleks seda väga õige aeg teha ka elektrialal.
Pooldame eelmainitud tehnilise järelevalve inspektsiooni loomist, kuid peame seejuures tingimusteta oluliseks, et elektriohutusala järelevalve saaks seal kõrvuti teiste valdkondadega nõutaval määral esindatud. On mitmeid kartusi, et see nii ei saa olema. Sel juhul peame õigeks elektriohutusala jäämist praeguse elektrikontrollikeskusega analoogse, kuid teise õigusliku sisuga institutsiooni pädevusse. Otstarbekaks ei saa pidada kavandatavat tegevuslubade ja pädevustunnistuste väljaandmist TJI poolt. Küll tuleks aga seal pidada nende lubade ja tunnistuste registrit. Rõhutan veel kord, et TJI peaks tegelema elektriohutuse korraldamisega, mitte aga vahetu kontrolliga. selle ülimalt olulise valdkonnaga peaksid tegelema asjatundjad ehk nn volitatud kontrollijad. Tehnilise järelevalve inspektsioon peaks jääma ühe ministeeriumi (nt majandusministeeriumi) haldusalasse ja omama õigust akrediteerida volitatud kontrollijaid.
Eesti iseseisvumise järel tekkis elektrialal teatud määramatuse olukord. Tendentslikult oldi tihti seisukohal, et vanad N. Liidu eeskirjad enam ei kehti ja uusi veel pole ning seega võib ehitada kes tahes ja kuidas tahes. Kuulda on isegi sellist absurdset arvamust, et elektritööde tegemiseks polegi mingit luba vaja. Pahased ollakse elektrikontrollikeskuse peale, kes elektritööde lubasid nõuab ja sellega firmade tegevust häirivat.
EETEL on resoluutselt sellise suhtumise vastu! Mustal tööjõul ei tohi olla kohta elektrialal! Järeleandmiste asemel elektriohutuses pooldame hoopis mõistliku kontrolli tugevdamist. Selline seisukoht järeldub kurvast asjaolust, et Eestis viimase kümne aasta jooksul surmaga lõppenud elektriõnnetuste keskmine arv aastas ühe miljoni elaniku kohta on 10 korda suurem kui Põhjamaades, viimase kahe aasta jooksul aga tervelt 20 korda!
Praegune elektrikontrollikeskus kui kontrolliorgan tuleks lahutada Eesti Energiast. Elektrikontrollikeskuse kuulumist riiklikule energiaala monopoolsele suurfirmale kui ühele asjast huvitatud poolele ei saanud ka seni pidada normaalseks, sest sellistes tingimustes oli raske tagada kontrollija erapooletust ja tegutsemisvabadust. Leiame, et volitatud kontrollijaid võiks olla mitu ja nende arvu peaks otsustama vaba turg. Tellija seisukohalt on igati tervitatav kontrollijate paljus. See tekitab konkurentsi ja välistab monopoli. Kõik kontrolliõigust soovivad firmad peavad seda õigust endale taotlema võrdsetel alustel vastavalt institutsioonilt (ministeeriumilt või TJI-lt). Kontrollija ei peaks olema riiklik ettevõte. Oletada võib, et ka elektrikontrollikeskus peab valima volitatud kontrollija tee.
Siin tahan juhtida tähelepanu ohtlikule momendile sellise eeldatava asjade käigu juures. Analoogselt paljudele muudele elualadele on väga võimalik välisfirmade ilmumine (sissetung) elektriala kontrolliturule, sest nende firmade arengutase, tehniline varustatus ja finantsvõimalused lubavad neil üle trumbata peaaegu iga kohaliku firma. Lätis ja Leedus olla juba nii juhtunud, rahule pole jäetud ka Soomet. Oleks ülimalt kahetsusväärne, kui Eestis tuleks elektritööde lubasid hankida välismaiselt firmalt või näha neid kontrollimas meie elektriseadmeid.
Lähtudes eelöeldust peame otstarbekaks elektriala pädevustunnistuste ja elektritööde lubade väljastamise andmist Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu pädevusse, seda muidugi kooskõlastatult elektriala arengut koordineeriva riikliku asutusega. Sellega tagataks elektriala spetsialistidele esitatavate nõuete vastavus tegeliku praktilise töö vajaduste ja nõudmistega tagasiside kaudu tegutsevatelt firmadelt. Seda seisukohta pooldab ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes on veendunud, et töötajate kvalifikatsiooni hindamine peab läbi erialaliitude olema ettevõtjate endi käes. Sama teed mindi ka Soomes 1996. aasta septembrist.
Oleme seisukohal, et pärast energiaseaduse jõustumist tuleb kiires korras välja töötada ja vastu võtta Eesti elektriohutusseadus või ohutusjärelevalve eeskiri, kaasates selle koostamisse ning arutamisse võimalikult suure ringkonna elektriala ja seadusloome asjatundjaid. Elektriohutusseadus peab lisaks üldpõhimõtetele kajastama kõiki tähtsamaid elektrikontrolli ja ohutusjärelevalvega seotud organisatsioonilisi ning juriidilisi seisukohti.
Veel tahan rõhutada järgmist: kõik elektriohutusala reorganiseerimisega kaasnevad organisatsioonilised muudatused tuleb eelnevalt elektriala asjatundjatega põhjalikult ja avalikult läbi arutada, et tagada nende muudatuste vastavus reaalsetele vajadustele. Laienema peab elektritööde ettevõtjate otsustamisvabadus ja tõusma nende vastutus oma tööde tegemisel. Muudatused peavad vastama üleeuroopalistele vaba turu põhimõtetele, arvestama kindlasti Eesti kohalikke olusid, soodustama ettevõtlust ja tingimata kaasa tooma elektriohutuse taseme olulise paranemise Eesti Vabariigis. Peame meeles pidama, et kui mõnes muus valdkonnas saab eksimise, mõtlematuse või hooletuse halbu tagajärgi heastada, siis elektrialal on see kahjuks tihti võimatu.
Raivo Teemets on EEEL tegevdirektor
