Energeetikavaldkonna töötajate palk tõusis 50 protsendi võrra
Eelmisel aastal kasvasid Läti palgad kõigi teiste kriisijärgse perioodi aastatega võrreldes kõige kiiremini. Eestis palkade kasv võrreldes 2013. aastaga veidi aeglustus. Leedus tõusis keskmine brutopalk 4,6 protsenti, mis oli vähem kui teistes Balti riikides.
Läti statistikaameti andmetel on olnud parima tootluse ja kõrgeima palgatõusu määraga sektorid viimase viie aasta jooksul teenindusvaldkond (keskmine palk on võrreldes 2008. aastaga 49 protsenti suurem), põllumajandus, metsandus ja kalandus (25 protsenti) ja kinnisvaraäri (24 protsenti).
SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis: „Tuleb märkida, et näiteks kinnisvaraettevõtete palgad kasvasid nii järsult seoses riigipoolse eduka tegevusega maksude tasumisest kõrvalehiilimise vähendamiseks, eriti ümbrikupalkade osas – ümbrikupalgad muudeti legaalseteks, parandades seeläbi palgastatistikat. Samal ajal jäävad haridusvaldkonnas ja avaliku halduse valdkonnas töötavate inimeste palgad alla kriisieelse taseme – nende sektorite keskmine palk on vastavalt 7,5 ja 1,5 protsenti madalam, kui 2008 aastal.“
Leedus toimus suurim palgatõus kriisiaegsel ja -järgsel perioodil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes (võrreldes 2008. aastaga 37,5 protsenti), veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonnas (22,2 protsenti) ning majandussektoris, mis hõlmab põllumajandust, metsandust ja kalandust (17,7 protsenti). Palgastatistika järgi läheb kõige halvemini ehitussektoril (keskmine palk on võrreldes 2008. aastaga 10,6 protsenti väiksem) ja avalikul haldusel (2,3 protsenti väiksem).
Eestis on palgad tõusnud kõige enam elektri-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustajatel – keskmine palk kasvas võrreldes 2008. aastaga 49,1 protsenti. Mäetööstuses tõusis keskmine palk 36,8 ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse palgad tõusid 31,7 protsenti. Muud teenindusvaldkonnad näitasid viimase kuue aasta halvimaid näitajaid, kuna seal langes palk võrreldes kriisieelse ajaga 5,8 protsenti.
