Energiaaudit – uue aasta nõutavaim teenus

Need, kes soovivad oma eluaset müüa või välja üürida, peaksid alates uuest aastast hankma kümneaastase kehtivusajaga energiamärgistuse. Ostjal või üürijal on õigus seda nõuda ning mida väiksem on energiaklass, seda odavamaks muutub elamu või üüripind.

Elamute Kommunaalhoolduse OÜ peaspetsialisti Endel Namsingu sõnul kulutatakse Eestis ühe ruutmeetri elamispinna kütmiseks keskmiselt 270 kilovatt-tundi, põhjamaades on see aastanäitaja aga alla 150. Seejuures on neis riikides aga toatemperatuur kõrgem kui meil. Suur osa Eesti elamufondist on kehvas tehnilises seisukorras - 41 protsenti sellest on vanem kui pool sajandit, 23,5 protsenti üle 24 aasta vanused ning 35,5 protsenti elamutest on ehitatud viimase 24 aasta jooksul, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Energiaaudit ei ole järjekordne ebameeldiv kohustus, vaid selle tulemuste põhjal koostatakse rohkelt kasulikku infot andev dokument. See võimaldab hoonet paremini hallata, energiat kokku hoida ja keskkonda säästa,” selgitab Namsing.

Pankade ja KredExi survel on energiaauditit hakanud praegu tegema juba laenu taotlevad kortermajad. Ning kui see on tehtud, pole pangalaenu taotlemiseks tehnilist ülevaatust enam vaja. Energiaauditi tulemused aitavad koostada hoone pikaajalist renoveerimiskava.

Järvamaal majade energiakulu ja tehnilist olukorda hindavas osaühingus Rikson Invest energiaauditeid ja termopilte tegev Mikk Metsunt räägib, et energiaauditeid on seni tellinud eelkõige omavalitsusele kuuluvad asutused, kes on kõigi uuendustega ja kehtivate nõuetega paremini kursis. Hoone energiaauditi vajalikkusest on eramajade omanikel ning sageli ka korteriühistute juhtidel raske aru saada. „Kui renoveerimata hoonele hakatakse taotlema energiamärgist, võib eeldada kehva tulemust. Kui ühistud aga valmistuvad selleks targalt ja asuvad energiamärgise tuleku ajaks ellu viima kas või väiksemaidki energiaauditi tegija soovitatud parandusmeetmeid, saavad nad kindlasti oma märgisele kõrgema hinnangu. See aga peegeldub juba otseselt müüdava kinnisvara hinnas,” lisas ta.

Energiaauditi tegemisele kulub Metsundi sõnul kuni kaks nädalat ja see töö eeldab kogemustega projekteerija ja ehituskonsultandi osalemist. Kui energiaauditi tulemused vajavad näitlikustamist, siis on otstarbekas eraldi tellida hoone termografeerimine ehk ülevaatus infrapunakaameraga.

Audit maksab olenevalt firmast 9000-15 000 krooni, märgise väljastamine umbes 1500-2000 krooni. Energiamärgise andmisel arvestatakse elamu soojapidavust ja küttekulusid ruutmeetri kohta. Sihtasutus KredEx pakub korterelamutele energiaaudititoetust, mis katab poole tehnilise ülevaatuse maksumusest, ent mitte enam kui 6000 krooni ühe korterelamu kohta.