Energiahindade tõus kärbib Eesti ettevõtete kasumeid enam kui 300 miljoni euro võrra
Analüüsi tulemused näitavad, et Läti on energiahinna tõusu suhtes kõige tundlikum riik Baltikumis, kus põhistsenaariumi kohaselt kaotavad ettevõtted oma kasumeist 451 miljonit eurot, järgnevad Eesti 318 miljoni ning Leedu 283 miljonit euroga.
KPMG lähtus eri energialiike hõlmava analüüsi põhistsenaariumis eeldusest, et kütusehinnad tõusevad vahemikus 2011-2016 kokku 25, soojusenergia 19 ning elektrienergia 13 protsenti.
„KPMG analüüsi üheks peamiseks eesmärgiks oli tuua väljamajandussektorid, mida hinnatõus eriti ohustab ja kus juhtkonnad peaksid välja töötama tegevusplaani hinnatõusust tulenevate kuludega toime tulekuks. Kolmest Balti riigist mõjutab energiahindade tõus kõige enam Lätit ning suhteliselt vähem Eestit. Näiteks on tööstussektori rentaablus Eestis 4,5 korda kõrgem kui Lätis ja kaks korda kõrgem kui Leedus. Samas on energia tarbimise intensiivsus kõigi kolme riigi tööstussektoris sarnane, mis räägib sellest, et Eesti tööstussektor töötab märgatavalt efektiivsemalt kui teistes Balti riikides,“ ütles KPMG Baltics OÜ juhtivaudiitor ning energiasektori juht Eestis Indrek Alliksaar.
Eestis kannatab energiahindade tõusu tõttu absoluutarvudes kõige rohkem tööstussektor ning Lätis ja Leedus transpordisektor. Kõige vähem mõjutab energiahindade kõikumine kaubandus- ja teenindussektorit, kuna seal on energia osa üldkuludes suhteliselt väike.
KPMG Baltikumi energiasektor juht Gregory Rubinchik ütles, et transpordisektori kuludest moodustas energia Lätis 30,7 ning Eestis ja Leedus ligi 10 protsenti. „Samas oli selle sektori puhaskasumi määr Eestis 4,4, Lätis 2,7 ja Leedus 2,1 protsenti. Ilmnes, et ka põllumajanduses, kalanduse ja metsanduse sektoris oli energia osa kuludes suhteliselt kõrge – Eestis näiteks 8,3 protsenti ja Lätis 13,5%, kuid samas ulatus sektori puhaskasumi määr Eestis 8,6 ning Lätis 13,6 protsendile, mis näitab et sektor reageeris üsna paindlikult energiakandjate hinnamuutusele, seda eriti Lätis,“ ütles Rubinchik.
Balti riigid kulutavad 13 protsenti SKP-st energia impordile
Aastal 2000 moodustas kütuste sissevedu Balti riikide SKPst 9,1, kuid 2010. aastal juba 13 protsenti, mis on märgatavalt kõrgem kui teistes Euroopa Liidu riikides. Arvestades fossiilsete energiaressursside hinnatõusuga kulutavad Balti riigid 2020. aastal märkimisväärse osa oma SKPst energia impordile, mis vähendab nende majanduse efektiivsust ning ohustab pikas perspektiivis majanduskasvu.
Läti sõltuvus energiaressurssidest on kõrgem kui Eestil, kuid madalam kui Leedus. 2010. aastal eksportisid Balti riigis 5,5 miljonit tonni naftaekvivalenti, kuid importisid enam kui kaks korda enam – 11,4 miljonit tonni. Kõige suurem sõltuvus on Leedus, mis pidi kompenseerima Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisest tulenenud puudujäägi energiabilansis. Kõige madalam oli energiadefitsiit Eestis, kus tasakaalustati energiabilanssi eeskätt põlevkivienergiaga.
Balti riike iseloomustab ka väga madal energiatarbimise efektiivsus – see on peamine kõrge energiakulu ning suure impordisõltuvuse põhjus. Energiatarbimise efektiivsust saab hinnata mõõtes naftaekvivalendi kulu kilodes 1000 euro SKP kohta. Kui võtta Euroopa keskmiseks 100 protsenti, siis 2009. aastal oli Eestis ja Lätis kulu ligi 430 ning Leedus 315 protsenti. Samas kui Soomes oli SKP energiakulu vaid 57 protsenti Euroopa keskmisest kõrgem, kuigi riik asub Eestis põhja pool ning nõudlus energiaressursi järele on sarnane.
