Turg aina kasvab. Ühelt poolt võttes on Eesti energiajoogiturg sedavõrd pisike, et keegi ei nimeta sellega tegelemist põhitegevuseks. Toode on sedavõrd spetsiifiline, et seda ei suruta peale ka massiliste reklaamikampaaniatega. Ometigi energiajookide tarbimine kasvab pidevalt ning sel turul tegutseb aktiivselt seltskond ettevõtjaid, kes üritavad oma osa saada.

Üks viimaseid turule sisenejaid on alkoholitootja Onistar, tuues turule energiajoogi Boom. Seni on jooki viidud vaikselt kauplustesse ja lastud tootel ilma reklaamita ennast ise müüa. ?Seda leitakse poest üles reklaamitagi,? räägib Onistari projektijuht Tõnis Palmits. Suvel lubab Palmits tootele ka turundusaktsioone, millest on täpsemalt veel vara rääkida. Seni on Onistari toode suhteliselt tundmatu ning paljud suuremad ketid pole seda veel müügilegi võtnud.

Kuigi Onistari peamine toode ja kasumiallikas on endiselt kange alkohol, peab ka energiajook ennast ära tasuma. Selles osas on Onistari juhid optimistlikud.

Aasta kasv 30%

A-Selver AS-i ostu- ja turundusdirektori Iivi Saare hinnangul on energiajookide tarbimise maht kasvanud iga aastaga. Eelmise aasta kasv oli umbes 30%.

Kõvasti on mahu kasvule kaasa aidanud odavamate toodete turuletulek. Kui viis aastat tagasi pidi purgi energiajoogi eest välja käima ligi 20 krooni, siis praegu võib mõnest kauplusest kampaania raames leida purgi energiajooki kuni neli korda odavamalt. Peamiselt jäävad küll energiajookide hinnad kümne krooni kanti 0,33-liitrise purgi või pudeli eest.

Kuigi sortiment on pidevalt kasvanud, seab sellele piirid ka pindade piiratus kauplustes. Selveri sortimenti on viimasel aastal lisandunud ainult üks uus toode.

?Energiajoogi tarbijaskond on erinev ning sellest tingituna teeme valiku,? selgitab Iivi Saar. Osa tarbijatest eelistab tuntud brändi (näiteks Red Bulli) ning osa tarbijatest, kes on hinnatundlikum, valib toote hinna järgi. Peamised ostjad on 18?40-aastased. Kõige enam ostetakse Selverist Liviko toodetud Starterit. Iivi Saar usub, et kuna energiajookide tarbimine kasvab, meelitab see turule veelgi uusi kaubamärke.

Millegipärast on kujunenud nii, et Eestis toodavad energiajooke peamiselt kangete alkoholide tootjad. Lisaks eelmainitud Liviko Starterile ja Onistari Boomile, on ka Liiwi Viina sortimendis energiajook LX. Eesti tootjate käes on ka enamik energiajookide turust.

?Eks viin ja energiajook käi käsikäes,? sõnab Tõnis Palmits Onistarist. ?Neil toodetel on üks sihtrühm ja püüame energiajoogiga pakkuda laiemat sortimenti.?

Joogitootja A. Le Coq ei tooda energiajooke kahel põhjusel. Nende jaoks on energiajoogiturg veel liialt väike. Teiseks toodab A. Le Coq oma tehases Livikole allhanke korras Starterit. Sellega teenib A. Le Coq kindlat tulu ega võta ülemäärast riski. ?Ise tootes ei saaks me teha allhanget, sest see ei oleks Liviko suhtes enam eetiline,? sõnab A. Le Coqi turundusdirektor Katrin Vernik.

A. Le Coq turule

Küll aga ei välista ta, et A. Le Coq võiks ka ise energiajooki tootma hakata, kui turu maht kasvab veelgi. Energiajookide turg on 60 korda väiksem kui õlleturg ja umbes 25 korda väiksem kui traditsiooniliste karastusjookide turg, kus A. Le Coq aktiivselt tegutseb.

Energiajookide turg areneb küll kiiresti. Kui arvestada aga turu mahtu, on kasvutempo võrreldes teiste jookidega ikkagi palju väiksem.

Küll aga oli A.Le Coqil mõni aeg tagasi plaan tulla turule alkoholiga segatud energiajoogiga. Retsept saadi valmis ja ka testgrupi hinnang oli väga hea. Kuid Eesti seadused ei lubanud toota jooki, milles on üheskoos alkohol ja kesknärvisüsteemi stimuleerivad aineid nagu tauriin, guaraana ja kofeiin. Need on kõige tuntumad energiajookide komponendid. Seetõttu tehti valmis jook, mille maitse jäi samaks, kuid nimetatud stimulaatorid võeti välja.

Toote müük ületas kohe mitu korda planeeritud müügiliitrid ja täna on A. Le Coq GIN Energy A. Le Coqi tooteportfellis üks enim müüdud long dring?i maitseid. See näitab, et energiajookide maitse meeldib tarbijatele.

Võtab limonaadidelt turgu

Tõnis Palmitsa hinnangul võtavad energiajoogid turgu limonaadidelt, mille tarbimine näitab langust. Seevastu Katrin Verniku hinnangul on energiajoogid täiesti iseseisev tootegrupp ega konkureeri traditsiooniliste toodetega. Vajadus energiajoogi järele ei ole võimalik rahuldada teiste jookidega. Energiajoogilt otsitakse kohest, tõhusat ja lühiajalist abi, mida teised joogid ei suuda samaväärselt pakkuda.

Seni pole energiajoogid Eestis silmapaistvaid kampaaniaid teinud. Peale teleklippide on toetatud üritusi või sponseeritud sportlasi.

Mahukate reklaamikampaaniate jaoks on energiajoogiturg Eestis väike, seetõttu paistavad meediast silma hoopis rohkem sellised energiajoogid, mis toetavad suuri üritusi, mida ka siin jälgitakse. Energiajoogid on asunud siduma ennast tehnikaspordiga. Jook parandab kontsentreerimisvõimet ning reaktsioonikiirust, mis on motospordis väga olulised.

Läinud aastal sisenes maailma ilmselt tuntuim energiajook Red Bull veelgi jõulisemalt tehnikasporti, ostes endale vormel 1 sarjas suisa oma meeskonna. Vormel 1 on spordiala, mis neelab aastas kümneid miljardeid kroone sponsorite raha. Mitmed maailma suurimad autotootjad on pidanud sarjas osalemist mõttetult kulukaks. Red Bullgi ostis meeskonna sarjast loobunud Fordi kontsernilt.

Üleilmne mõju

Liviko turundusdirektori Janek Kalvi sõnul näitab Red Bulli otsus soovi pühenduda pikaajaliselt kaubamärgi tutvustamisele maailmas ühe populaarseima spordiala kaudu. Võib arvata, et varasem kogemus Jaguar Racingu meeskonna sponsorina osutus kaubamärgi seisukohalt edukaks.

Esinemine vormel 1-s tagab jõudmise suure hulga sihtrühmani üle maailma. Kindlasti on sellel oma mõju ka Eestis, sest vormel 1 telereitingud on palaval suvisel pühapäeval väga head.

Samas ei saa Red Bulli tehingu mõju Eesti energiajoogi turule üle hinnata. Red Bull on kallis, seda ostab kindel seltskond. Red Bulli tehingu efekt ilmneb siiski väga suurtel turgudel ja ülemaailmselt.