Enn Veskimägi: alampalk ei peaks järgmisel aastal tõusma. Madalapalgalised juba saavad tõusu

Sel nädalal algavad taas iga kahe aasta järel toimuvad alampalga määra läbirääkimised tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel. Eelmisel korral ehk 2015. aastal läks vaja isegi riikliku lepitaja abi. Alampalk on viimastel aastatel igal aastal tõusnud 35-45 euro võrra. Endine tööandjate keskliidu volikogu esimees ja AS Standard omanik Enn Veskimägi ei usu, et 2018. aastal peaks alampalk üldse tõusma, 2019. aasta osas võib juba rääkida.

„Mina näen, et ei ole mõistlik tõusu kaheks aastaks planeerida. Valitsuse koalitsioonilepingusse pandud tulumaksuvaba miinimumi tõus 500le eurole annab juba nii või naa võitu 62 eurot (kuni 1200 eurot teeniv inimene saab alates 1.01.2018 kuus 62 eurot rohkem kätte - T.S.). Tööandja ei peaks oma panust siia juurde panema. Palgad kasvavad sellega niigi 12-13 protsenti. See on oluliselt kõrgem kui ametiühingud on viimastel aastatel välja rääkinud," ütles Veskimägi Ärilehele.

Tema sõnul peaks sellest piisama. Ta rõhutab ka, et tootlikkus ei käi palgatõusuga ühte jalga. Probleem on ka tööjõu nappus - ei ole kelle vahel valida. Majanduski kasvab ning neil, kel hästi läheb, need ostavad turult töötajaid üles. Tööjõu puudus tähendab omakorda palgasurvet.

Ta ütleb siiski, et alampalga tõusust võiks rääkida jälle 2019. aasta kontekstis.

Veskimägi on olnud pikka aega seda meelt, et alampalk tuleks üldse kaotada. See ei ole hädavajalik ja on rohkem ametiühingute teema. Tööandjate keskliidu võimuses ei ole aga seda kaotada.

„Olen seda meelt, et midagi ei muutu kui see ära kaoks. Inimesed saavad palgaks seda, mille nad tööandjaga kokku lepivad. Kui töövõtja ei lepi pakutava palgaga, siis ta lahkub. Alampalk heaolu ei taga," ütles ta.

Ta ei pea kolmapäevast päeva liiga oluliseks, sest siis toimub läbirääkimiste esimene voor, kus võib-olla ei avatagi veel oma kaarte. Teineteist kombatakse. Tõeliste läbirääkimisteni jõutakse sügisel, võib-olla oktoobris.