Enn Veskimägi online-intervjuu: miks arvatakse, et vajame kuulekaid orje?
Miks peab ühiskonda ärritama veel kord pensioniea tõstmisega, kui tööealistel napib tööd?! Kui ükski pensionär ei töötaks, võiks tööpuudus alla 10% olla.
Vajadusele tõsta jätkuvalt pensioniiga viitas juba president Ilves, kui kuulutas välja pensioniea tõstmise 65. eluaastani. Pensoniea tõstmine ei toimu ju kohe, vaid selleks on antud päris pikk üleminekuaeg (alates aastast 2025). Selleks, et mitte hiljaks jääda, peab tööelu pikemaks muutmise arutelu toimuma pidevalt, sest demograafilised trendid halvenevad ühtlaselt ja jätkuvalt. Kõrget tööpuudust ei ole küll õiglane töötavate pensionäride süüks panna, kes rasketest oludest hoolimata leiavad võimaluse riiki oma panusega toetada.
Tasu töö eest ei saa eriti meie kliimas jääda alla mingi teatud taseme. Kuidas on nii raske mõista, et rahulolev töötaja on ettevõtte jaoks elu ja surma küsimus?
Miinimumtasu Eestis reguleerib riiklik alampalk, mis on hetkel 4350 krooni, mis on meil kokku lepitud ametiühingute keskliiduga. Selle suhe keskmisesse palka on kriisi aastatel isegi paranenud. Alampalk lähiaastail kindlasti ei tõuse, kuna sellega satuksid ohtu pensionäride töökohad. Noored ju niikuinii alampalga eest tööle ei nõustu minema.
Kas võõrtööjõudu peaks tooma Venemaalt? Sellisel juhul ärritab see eestlasi. (Parem tooge neegreid, siis paistab riik Euroopa moodi.)
Välistööjõudu võib lühiajaliselt tuua ka Venemaalt. Kui see on riigile kasulik, siis miks seda takistada? Pikaajalist võõrtööjõu kasutamist piirab Eestis niikuinii kvoot, mis täna on kuskil 1000 inimest aastas.
Kas võõrööjõu sissetoomise näol pole tegemist mitte eestlaste vastu suunatud majandusliku genotsiidiga?
Välistööjõu sissetoomine suurendab Eesti rahvaarvu, mis on muu hulgas hädavajalik rahvuse taastootmise seisukohast. Mitte midagi ette võttes ootab Eesti rahvast ees vaikne hääbumine.
Kas pensionile mineku ea tõstmine ei suurenda tööpuudust just noorte hulgas, seda vähem me võõrtööjõudu vajame? Iga töötav pensionär võtab ühelt noorelt töökoha! Kas eesmärk ei ole mitte vagurate pensionieelikute ja pensionäridega ning võõrtööjõuga hirmutades hoida tööandja tööjõukulutusi madalal (ei julge üle 60 aastane eriti midagi tööandjaga töötasu suhtes vägikaigast vedama minna)?
Paljud pensionärid on tööturul väga hinnatud spetsialistid. Pensionärid teevad meelsamini ka neile jõukohaseid lihttöid. Mis selles pensionäride osalemises tööelus halba on, kui noored neid ameteid ei valda või ei pea sobivaks nendel kohtades töötada?
Kas te ei karda, et vint tööliste surumisel üle keeratakse ja meile tugevad ametiühingud tulevad?
Ametiühingute rolli maailmas hinnatakse tihtipeale suuremaks, kui see tegelikult. Põhjuseks on eelkõige teravnev konkurents tööjõu järele, mis ei jäta ametiühingutele palju tegevusruumi. Samuti ei soosi ametiühingute tugevnemist väikeettevõtluse väga suur osakaal kaasaegsete riikide majandustes.
Miks arvate endiselt, et kõrghariduse täielikult tasuliseks muutmine oleks positiivse mõjuga Eesti riigile ja inimestele ? (Juba praegu on tasuta kõrghariduse osakaal orienteeruvalt 50% juures ja Eestis on Euroopa ühed kõrgemad õppemaksud. Lisaks puuduvad adekvaatsed sotsiaalsed garantiid tudengitele ja meid ümbritsevad Põhjamaad, kus õppemakse ei küsita ja tagatud on üliõpilastele õppetoetused.)
Tasuline kõrgharidus sunnib nii ülikoole kui ka tudengeid hea hariduse omandamise nimel rohkem pingutama. Täna rahastab kõrgkoole riik läbi riigieelarve, aga riik on kahjuks halb peremees, sest kaugjuhtimise teel ei ole võimalik saada häid tulemusi. Meie kõrgharidus ei ole maailmas konkurentsivõimeline. Kõrgkoolid peaksid palju rohkem pingutama välistudengite kaasamise nimel, sest juba käesoleval aastal jääb kõrgkoolides 3500 õppekohta tudengite puudumisel täitmata.
Kas tööandjate eesmärk on jätta keskmine Eesti mees lõplikult ilma pensioniea nautimise võimalusest? (Meeste eeldatav eluiga on hetkel 67,3 aastat.)
Ei ole õige võtta pesnionea tõstmisel aluseks meeste keskmist eluiga, kuna selle pikkust vähendavad noorte või keskealiste meeste enneaegsed surmad (liiklusõnnetused, tulesurmad, uppumised, alkohol ja narkootikumid, südame- ja veresoonkonna haigused, vähisurmad). Õige oleks lähtuda täna pensioniikka jõudvate meeste keskmisest oodatavast elueast, mis läheneb 80. eluaastale.
Miks on manifestis ära mainitud toetusstreikide kaotamine, kui Eesti on EL-is tagantpoolt viimaste osas streikide korraldamisel ehk kas tulevikus on oodata streikide plahvatuslikku kasvu tööandjate otsuste pärast?
Toetusstreik toimub ju ettevõttes, kus tööandja täidab kollektiivlepingu tingimusi ja peaks kehtima töörahu. Seega on streik ebaõiglane selle tööandja suhtes, kes on hea peremees.
Mitu % riigis hetkel x ametikohal makstavast keskmisest palgast kavatsetakse maksta tööturu avanemisel kolmandatest riikidest sissetoodavale tööjõule, kes hakkab tööle x ametikohal?
Tuleks maksta vähemalt sama palju, kui Euroopa Liidust pärit tööjõule. Diskrimineerimine oleks siin lubamatu.
Kas tööandjate keskliidu eesmärgiks on eesti rahvuse hävitamine?
Kindlasti mitte, see küsimus on isegi kohatu.
Miks on praegu niipalju töötuid, sh neid, kellel on pensionini jäänud üle 10 aasta, samas kui on suur töökäte puudus ja on vaja mujalt tööjõudu sisse tuua?
Majanduses kahjuks puuduvad need töökohad, millele nad saaksid või võiksid kandideerida. Tööpuudus väheneks kindlasti, kui need inimesed omandaksid kvalifikatsiooni, mille järele on tööturul nõudlust. Suur tööpuudus valitseb eelkõige meeste hulgas, kes enne kriisi töötasid ehitustel. Ettevõtjad kurdavad ka, et üritavad neile tööd pakkuda, aga see läheb vaevaliselt, kuna mälestus buumi ajal teenitud töötasust pole veel kustunud või siis on töösse suhtumine kehv.
Ma ei eita, et võõrtööjõud on mingil hetkel osadele firmadele vajalik. Aga kuna olete selle vajadust nimetanud praegu, siis palun tooge konkreetne näide konkreetsest töökohast (mitte ettevõttest ega tegevusalast, vaid ametist), kuhu ei soovi või ei suuda kandideerida ükski kohalik inimene ja mis riik see on konkreetselt, kust te loodate leida selleks sobiva kandidaadi?
Vajadus välistööjõu järele on hetkel kindlasti väiksem kui buumiaastatel, aga trend on kasvav, kuna näeme juba täna, et kõiki vajalikke töökohti pole võimalik kohaliku tööjõu abil täita. Kui see oleks võimalik, siis ettevõtjad seda kindlasti teeksid: Kohaliku tööjõu kasutamine on ettevõtja jaoks alati mugavam.
Selleks, et vältida kohaliku tööjõu konkurentsivõime langust... Küsimus:
kas sellest võib järeldada ,et eesti tööjõud on liialt haritud või ettevõtjad on lihtsalt vähearenenud kohaliku tööjõu tarbeks? Olen ise ettevõtja ja läbi aegade on probleeme olnud just tööliste oskustega. Nüüd, manifestist, mis avaldatud ka minu nimel, pean lugema vastupidist. Kas need pingutused, mis saarlastest paadiehitajad koos Eesti riigiga teevad tööjõu kvaliteedi parandamiseks on tööandjate keskliidu poolt mõttetus? Või lähtub tööandlate keskliit tööjõu konkurentsivõimelisuses vaid makstava palga suurusest, mitte silmas pidades töötaja oskuste igakülgset ärakasutamist? (Lihtsalt sõnastades: tööandjate keskliit leiab, et on vaja kuulekaid orje.)
Tööandjad kindlasti aitavad kaasa töötajate koolitamisele ja väljaõppele. Saarlaste pingutusi tööliste oskuste arendamiseks tuleb seejuures kindlasti tunnustada. Miks te arvate, et vajame kuulekaid orje, jääb mulle mõistetamatuks.
Kas see, et tööandjad soovivad sisse tuua võõrtööjõudu, tähendab seda, et soovitakse lüüa palgad võimalikult madalale?
Välistööjõudu soovitakse kasutada eeskätt seetõttu, et kohalikku tööjõudu tihtipeale lihtsalt pole võimalik leida. Välistööjõu palkamine ei ole ettevõtjale kunagi soodsam kui kohaliku tööjõu kasutamine, kuna lisaks palgakulule lisanduvad elamiskulud, sõidukulud, kommunikatsioonikulud jne. Ka kulud väljaõppele võivad osutud suuremaks kui kohalike töötajate puhul. Tegemist saab olla ikka kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölistega ja spetsialistidega.
Kuidas saab kohaliku tööjõu konkurentsivõimet tõsta välistööjõu sissetoomisega?
Kui Eesti oleks ehitusbuumi ajal kasutanud rohkem projektipõhist välistööjõudu, oleks tänane tööpuudus Eesti meeste hulgas palju väiksem, sest nõudlus ehitusteenuse järele on buumijärgselt järsult langenud ega taastu niipea. Kui tööturult kaob konkurents ja palgad ületavad pikaajaliselt ja kõrgelt tööviljakust, siis varem või hiljem avaldub see tööpuuduse kasvus
Millist Eestit te soovite?
Manifestis soovime avatud, tolerantset ja majanduslikult konkurentsivõimelist Eestit, mis on jõukuselt vähemalt Euroopa Liidu keskmike hulgas. Täna oleme sinna kõigest poolel teel.
