Enn Veskimägi: välistööjõud aitab eesti rahvust taastoota
Ma ei eita, et võõrtööjõud on mingil hetkel osadele firmadele vajalik. Aga kuna olete selle vajadust nimetanud praegu, siis palun tooge konkreetne näide konkreetsest töökohast (mitte ettevõttest ega tegevusalast, vaid ametist), kuhu ei soovi või ei suuda kandideerida ükski kohalik inimene ja millisest konkreetsest riigist te loodate selleks sobiva kandidaadi leida?
Vajadus välistööjõu järele on hetkel kindlasti väiksem kui buumiaastatel, aga trend on kasvav, kuna näeme juba täna, et kõiki vajalikke töökohti pole võimalik kohaliku tööjõu abil täita. Kui see oleks võimalik, siis ettevõtjad seda kindlasti teeksid: kohaliku tööjõu kasutamine on ettevõtja jaoks alati mugavam.
Kas see, et tööandjad soovivad sisse tuua võõrtööjõudu, tähendab seda, et soovitakse lüüa palgad võimalikult madalale?
Välistööjõudu soovitakse kasutada eeskätt seetõttu, et kohalikku tööjõudu tihtipeale lihtsalt pole võimalik leida. Välistööjõu palkamine ei ole ettevõtjale kunagi soodsam kui kohaliku tööjõu kasutamine, kuna lisaks palgakulule lisanduvad elamiskulud, sõidukulud, kommunikatsioonikulud jne. Ka kulud väljaõppele võivad osutud suuremaks kui kohalike töötajate puhul. Tegemist saab olla ikka kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölistega ja spetsialistidega.
Kas võõrtööjõudu peaks tooma Venemaalt? Sellisel juhul ärritab see eestlasi. (Parem tooge neegreid, siis paistab riik Euroopa moodi.)
Välistööjõudu võib lühiajaliselt tuua ka Venemaalt. Kui see on riigile kasulik, siis miks seda takistada? Pikaajalist võõrtööjõu kasutamist piirab Eestis niikuinii kvoot, mis täna on kusagil 1000 inimest aastas.
Kas võõrööjõu sissetoomise näol pole tegemist mitte eestlaste vastu suunatud majandusliku genotsiidiga?
Välistööjõu sissetoomine suurendab Eesti rahvaarvu, mis on muu hulgas hädavajalik rahvuse taastootmise seisukohast. Mitte midagi ette võttes ootab Eesti rahvast ees vaikne hääbumine.
Täispika intervjuu Enn Veskimägiga avaldame laupäeval.
