•• Tööandjad ja kaubanduskoda saadavad valitsusele ja riigikogule kirju ettepanekutega, kuidas Eestit majandusraskustest välja tuua. Kas see tähedab, et lootus ei ole kadunud?

Lootus sureb viimasena... Stenbocki majast võib ju mõni vastus tulla, aga midagi pole ette võetud... Samal ajal pole ka meie ettepanekuid ümber lükatud. Haldusreformist, haridusreformist jne räägitakse aastaid, aga jutu tasemele on see jäänud.

•• Kas valitsus siis ei usu ettevõtjaid, kui te räägite valitsussektori kuludest, maksukeskkonnast, hariduskorraldusest?

Tõenäoliselt usub valitsus neid analüütikuid, kelle nad on palganud. Ettevõtlusorganisatsioone on nimetatud suvalisteks oponentideks, aga paraku osutusid nende ennustused tõeks. 2007. a sügisel hoiatasid  tööandjad, kaubanduskoda ja ametiühingud 25% eelarvekasvu ja 20% palgakasvu eest. Lisaks tutvustasime riigikogu liikmetele ka Suprema [investeerimispank] negatiivset stsenaariumi. Soovitasime 3% SKT-st ( 8 miljardit krooni) jätta reservi.  Paraku asus valitsus hoolega valimislubadusi eelarvega täitma, ilma analüüsita, millised järelmõjud võivad tulla.

•• Kuidas nii? Ettevõtjad on ju vähemalt valimisi sponsides saanud parteide seisukohtadele kaasa rääkida?

Tundub, et valitsusparteid on kapseldunud ringkaitsesse ja meie ettepanekuid ei arvestatud. Ettevõtted, kellel raha enam pole, peavad lihtsalt lõpetama – nii lihtne see majandus ongi.

•• Kas ettevõtjad ei peaks eksporti suurendama, selle asemel et valitsust tagant torkida?

Kindlasti peaks, aga kui lähiturud Soomes, Rootsis, Lätis on languses, siis paremal juhul jääb eksport samaks, kasvada ei saa kuidagi.

•• Kui kogu lääne majandus jahtub, siis valitsus ei saa ju olukorda kuidagi muuta?

Üldine optimism ja majandusreeglitesse üleolev suhtumine on praeguste hädade põhjused. Meie valitsus pole süüdi nafta- ja gaasihinna tõusus, aga kõik teised praegused probleemid on ikka meie endi tekitatud.

Maailmamajanduse jahtumine alles jõuab meieni. Valitsus on valesid prognoose teinud juba aastaid. Ülelaekumised tekkisid valedest prognoosidest, nüüdne vale prognoos tõi puudujäägi ja miinusmärgiga lisaeelarve.

•• Kas ekslikkus on Ansipi, Reformierakonna või kogu koalitsiooni probleem?

Nüüdseks on see juba meie kõigi probleem. Mina ei tea, kes rahandusministeeriumis sellisele optimismile heakskiidu andis. Mäletan, kuidas Eesti Pank ennustas, et 2008. a hakkab Eesti majandus uuesti tõusma.

Ka riigikogu andis mullu detsembris eelarvele heakskiidu ja kahe kuu pärast tulid esimesed tagasilöögid. Samal ajal tegid ettevõtjad juba 2008. aastaks palju tagasihoidlikumaid eelarveid.

•• Kas praegune valitsev kolmik ei saa eelseisvatel valimistel enam arvestada ettevõtjate toetusega?

Toetus erakondadele on väga individuaalne. Olukord majanduses süveneb halvemuse poole. Mõnel ettevõtjal võib-olla pole halvasti läinud, mõnedel isegi hästi, kuid mõnda enam lihtsalt ei ole sügisel toimuvate valimiste ajaks olemas.

•• Kas majanduslangus ei või meil hoopis inflatsiooni alla lüüa?

Inflatsioon ei saa alla minna, kui maksud ja aktsiisid tõusevad. Näiteks Lätis on turismi käibemaks 5% ja Soomes 8%, aga meil saab olema 18 %. Samal ajal on Euroopa struktuurifondidest eraldatud 150 miljonit Eesti turismi propageerimiseks. Kui me suurendame turismiteenuste käibemaksu, siis oleme lusikaga andnud ja kulbiga võtnud.

•• Valitsus võib ennast majanduslanguse olukorras ja makse tõstes õige halvasti tunda? Ei paista välja, et halvasti tunneks.

Miks peaks keegi niisuguses olukorras valitsusse trügima, veel enam peaministritoolile? Praegu ootavad ettevõtjad sõnumeid avaliku sektori kulude kokkutõmbamisest, personalikulude vähendamisest jne. Kindlasti ei tohi piirduda kokkuhoid ainult vakantsete töökohtade kaotamisega. Maksude tõus päästab valimislubadusi, mitte ei vii majandust tõusule.

Tööandjate ettepanekud valitsusele


1. Vähendada valitsussektori kulutusi kolmandikuni sisemajanduse kogutoodangust.

2. Koostada kava hiljemalt 2012. aastaks eurole üleminekuks.

3. Viia riigi elu korraldamine internetti.

4. Korraldada haldusterritoriaalne reform.

5. Taastada dialoog ettevõtlusorganisatsioonide ja riigi vahel.

6. Võtta ettevõtete registreerimise asjaajamiskeelena kasutusele inglise keel.

7. Langetada maksukoormus 30 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

8. Maksumuudatuste jõustamine mitte kiiremini kui 12 kuu jooksul.

9. Vähendada kõrgepalgaliste ja välismaalaste sotsiaalmaksu.

10. Käibemaksuerinevused tuleb säilitada.



11. Metsaomanikud vabastada tulumaksust.

12. Lubada erimärgistusega kütuse kasutamist sadamatöödel.

13. Tõukefondide raha suunata koolituselt seadmetesse ja infrastruktuuridesse.

14. Rajada tööstuskülasid tõukefondide abil.

15. Keskenduda infrastruktuuri investeeringutele Tallinna ja Harjumaale.

16. Rajada tuumaelektrijaam.

17. Tööturg tuleb välismaalastele avada.

18. Loobuda riikliku alampalga mõistest.

19. Tõsta sotsiaalmaksu või tuua sisse massiliselt välistööjõudu.

20. Tõsta põhikooli järgselt kutseõppesse suundujate arvu 30-lt 40 protsendini.

21. Osalise õppemaksu kehtestamine.

Allikas: Eesti tööandjate keskliit


Tööandjate ettepanekud valitsusele

  1. Vähendada valitsussektori kulutusi kolmandikuni sisemajanduse kogutoodangust.

  2. Koostada kava hiljemalt 2012. aastaks eurole üleminekuks.

  3. Viia riigi elu korraldamine internetti.

  4. Korraldada haldusterritoriaalne reform.

  5. Taastada dialoog ettevõtlusorganisatsioonide ja riigi vahel.

  6. Võtta ettevõtete registreerimise asjaajamiskeelena kasutusele inglise keel.

  7. Langetada maksukoormus 30 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

  8. Maksumuudatuste jõustamine mitte kiiremini kui 12 kuu jooksul.

  9. Vähendada kõrgepalgaliste ja välismaalaste sotsiaalmaksu.

  10. Käibemaksuerinevused tuleb säilitada.

  11. Metsaomanikud vabastada tulumaksust.

  12. Lubada erimärgistusega kütuse kasutamist sadamatöödel.

  13. Tõukefondide raha suunata koolituselt seadmetesse ja infrastruktuuridesse.

  14. Rajada tööstuskülasid tõukefondide abil.

  15. Keskenduda infrastruktuuri investeeringutele Tallinna ja Harjumaale.

  16. Rajada tuumaelektrijaam.

  17. Tööturg tuleb välismaalastele avada.

  18. Loobuda riikliku alampalga mõistest.

  19. Tõsta sotsiaalmaksu või tuua sisse massiliselt välistööjõudu.

  20. Tõsta põhikooli järgselt kutseõppesse suundujate arvu 30-lt 40 protsendini.

  21. Osalise õppemaksu kehtestamine.

Allikas: Eesti tööandjate keskliit