Enne Valgevene tuumajaama käivitamist ei mõista lätlased Leedu presidendi käitumist, eestlasi hämmastab Leedu seadus

 (5)
Enne Valgevene tuumajaama käivitamist ei mõista lätlased Leedu presidendi käitumist, eestlasi hämmastab Leedu seadus
Foto: Natalia Fedosenko, TASS

Valgevene kavatseb lähimal ajal Astravetsi tuumajaama reaktori käima panna, aga Balti riikide poliitikud pole jõudnud ühisele seisukohale elektrienergia impordis kolmandatest riikidest. Leedu võrguoperaatori Litgrid esindajad ütlesid paar nädalat tagasi, et on tehniliselt elektrijaama võimalikuks käivitamiseks valmis.

Läti majandusministri nõunik Vineta Vilistere-Lāce ütles Leedu Delfile, et lätlastel on raske mõista Leedu presidendi Gitanas Nausėda otsust jätta tulemata Balti riikide riigipeade kohtumisele, mis toimus 25. juunil Kuressaares.

Nausėda pressiesindaja Antanas Bubnelis ütles tookord, et selline otsus langetati, sest Balti riikide ministrid ei jõudnud kokkuleppele elektri ostmises Valgevene tuumajaamast.

Vilistere-Lāce ütles 2. juulil, et mingeid muutusi selles küsimuses olnud ei ole. „Vastupidi, arutelud on läinud uude etappi, Leedu pool pakkus uusi teemasid kompromissdeklaratsiooni jaoks,” ütles ta.

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles ligi kaks nädalat tagasi, et mõistab Leedu muret seoses Valgevene tuumajaama ohutusega. Ta märkis aga, et Eestis ei ole seadust, mis keelaks elektri ostmise sellest tuumajaamast.

Seotud lood:

Leedu energiaministeeriumi esindajad kinnitasid, et läbirääkimised Valgevene tuumajaama üle Läti, Eesti ja Euroopa Komisjoniga jätkuvad.

Astravetsi tuumajaama avamine on mitu korda edasi lükkunud. Pakutakse, et jaam võidakse käiku lasta veel enne Valgevene presidendivalimisi, mis toimuvad 9. augustil. On aga kahtlusi selles, kas jaam saavutab täisvõimsuse enne 2021. aastat.

Teatati, et tuumakütus toodi Venemaalt kohale mai alguses.

Litgridi esindajad tuletasid meelde, et nende asi on elektrienergiasüsteemi töökindlus Leedus.

„Valgevene tuumaelektrijaama elektrivoogude ümberjaotamine ei ole tähtis mitte ainult Leedu, vaid ka teiste Balti riikide jaoks, mistõttu lahendatakse küsimus kõigi Balti riikide operaatorite vahel ja Euroopa Komisjoni BEMIP-i kohtumistel. Operaatorid on tehniliselt valmis tuumaelektrijaama võimalikuks käikulaskmiseks,” öeldakse kommentaaris.

Ajalooliselt on Leedu süsteem osa BRELL-i (Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu) ringist, mis oli vajalik võimsate tuumajaamade ühendamiseks. Valgevene tuumajaam BRELL-i ringi tööd kuidagi ei mõjuta.

Leedu valitsus ei ole veel Balti riikide kokkulepet Valgevene tuumajaama kohta heaks kiitnud. Projekt ei rahulda Nausėdat ja Leedu välisminister Linas Linkevičius on öelnud, et see on vastuolus Leedu huvidega. Projekti kriitikud tahaksid näha selles Läti loobumist Valgevene elektri ostmisest.

Leedu energiaminister Žygimantas Vaičiūnas ütles, et see deklaratsioon aitab Leedul elektri importi blokeerida.

„Läbirääkimised Läti ja Eestiga Euroopa Komisjoni vahendusel jätkuvad. Meie eesmärk on konkreetne kokkulepe Balti riikidega, mis garanteerib selle elektrienergia Leedu turule sattumise keelava Leedu seaduse elluviimise,” kommenteeris ministeerium. „Balti riigid otsivad kokkulepet kolmandatest riikidest elektrienergia impordi küsimuses, see ei ole kerge protsess. Praegu jätkame seisukohtade kooskõlastamist Läti, Eesti ja Euroopa Komisjoniga, loodame jõuda ühtse kokkuleppeni.”

Vilistere-Lāce ütles, et kokkulepet tuleb esmajärjekorras arutada ekspertide tasemel.

„Läti pool on edasisteks aruteludeks valmis,” ütles Vilistere-Lāce.

Vilistere-Lāce sõnul on olemas ajapiirang ja Läti valitsus võttis eelmisel aastal vastu otsuse, mis tuleb kasuks kõigi Balti riikide elektriturule, see tähendab piiri avamist Venemaaga, kui Leedu sulgeb oma piiri Valgevenega.

„Kahjuks on aega kompromissi saavutamiseks vähe,” ütles Vilistere-Lāce, kelle sõnul on Läti arutanud kolmandate riikidega elektrienergiaga kauplemise tehnilisi aspekte. Lätil on seni ühendus vaid Venemaaga.

Mis puudutab poliitilisi aspekte, siis Läti on võtnud kohustuse jätkata Euroopaga lõimumise strateegiat.

„Seni suhtub poliitiline deklaratsioon lugupidamisega objektiivsetesse faktidesse, Balti riikide sõltumatusse ja suveräänsusse, olemasolevasse infrastruktuuri, elektrivoogudesse, turu funktsionaalsusse ja regionaalpoliitika pikaaegsetesse eesmärkidesse energeetikavaldkonnas,” ütles Vilistere-Lāce.

Tatar ütles, et läbirääkimised jätkuvad.

„Eelmisel nädalal ei olnud edasiminek suur. Leedu lükkas tagasi Euroopa Komisjoni ja Eesti ettepanekute mitu varianti. Kasvab selle tõenäosus, et ühist metodoloogiat ei tule,” ütles Tatar.

Tatari sõnul ei ole Eesti huvitatud elektri ostmisest just nimelt Valgevene tuumajaamast.

„Lisaks sellele on kauplemine kolmandate riikidega Euroopa Komisjoni pädevuse raamides. Märgin veel, et Leedu seaduse tehniline elluviimine ühtse süsteemi (näiteks BRELL-i) raames on väga keeruline ülesanne, sest elektrienergia tehnilistele voogudele mõjuvad füüsikaseadused,” ütles Tatar.

Tatari sõnul on ainus võimalik otsus Balti riikide sünkroniseerimine Euroopa võrkudega.

Valgevene tuumajaamas on kaks Vene päritolu reaktorit VVER. Teine reaktor kavatsetakse käiku lasta aasta pärast esimest.