Enroni krahh karmistab äriseadusi
Saatuse iroonia on selles, et USA on just tänu majanduse piirangutest järjekindlale vabastamisele suutnud Euroopat ja Jaapanit majanduskasvus edestada. Nüüd on USAst alguse saanud maailma majanduse liberaliseerimisperiood selleks korraks läbi, ütlevad asjatundjad, sest piirangute tegemisest ei pääse paratamatult ka teised riigid Tõenäoliselt hakkavad USA suurinvestorid kõikjal nõudma börsifirmadelt samasuguste reeglite järgimist.
Enronis toimunud kuritarvitusi ja seaduserikkumisi uurib USAs 13 komisjoni. Asjatundjate hinnangul on igaüks neist valmis niisuguste asjade ärahoidmise huvides seadma tulevikus firmade tegevusele piiranguid. Kongressis on Enroni uurimise mõjul alanud arutelud selle üle, kuidas karmistada pensioni-, pangandus- ja auditeerimisseadusi, piirata investeerimispankade tegevust ning laiendada väärtpaberituru ja börsi järelevalvekomisjoni SEC volitusi.
Enroni töötajad kaotasid oma firma pankrotiga üle 18 miljardi Eesti krooni pensioniraha. Kokku oli nende rahast 60% paigutatud oma firma aktsiatesse. Eriti tegi nende meele mõruks see, et alla 50aastastel töötajatel keelati aktsiate müük, kui Enroni aktsia hakkas järsult kukkuma. Kongressis on tehtud ettepanekuid, et edaspidi tuleks piirata ühe ettevõtte aktsiate osakaalu töötaja pensioniportfellis 20 protsendile ning lubada töötajatel aktsiaid maha müüa. Niisuguste ettepanekute vastased aga väidavad, et see piiraks töötajate vaba tahet ning kahjustaks pensionisüsteemi vabatahtlikkuse põhimõtteid.
USA pensionifondid, mis on suurimad institutsioonilised investorid, on Enroni mõjul algatanud taas nõude, et börsifirmade raamatupidamisreegleid tuleb muuta. Fondid taotlevad, et firmade võtmeisikutele jagatavad optsioonid ei tule kanda mitte raamatupidamislisasse, vaid otse firma kuludesse. Optsioonide kandmist firma kuludesse kaaluti USAs juba viis aastat tagasi. Nüüd on siis Enroni skandaal selle jälle päevakorda toonud: näiteks aastail 1998–2000 teenisid Enroni juhid ülirikkalike optsioonidega kokku 43 miljardit Eesti krooni, mis sisuliselt sõi firma kasumi, kuid kuludes ei kajastunud. Uurimise käigus on lisaks selgunud, et Enron ilustas raamatupidamistulemusi, mis aitas aktsiakursil tõusta ja järelikult ka juhtide optsioonitulu teadlikult suurendada. Et seda edaspidi vältida, kavatsevad seaduseandjad teha seadusemuudatuse, mis võimaldaks karmimalt karistada firmajuhte, kes ettevõtte tulemusi ilustavad. Tõenäoliselt muudetakse ka firmade aruandlusreeglid täpsemaks, et nende tulemused oleksid selgemalt nähtavad.
