Erakondade esindajad: universaalne postiteenus ei kao kuhugi, aga senine mudel ei toimi

 (17)
Eesti Post - Lehtse pood
Eesti Post - Lehtse poodFoto: Sven Arbet

Isamaa, EKRE ja Reformierakonna esindajad ütlesid Vikerraadio saates "Reporteritund" Eesti Posti probleemide valguses, et oluline on tagada universaalne postiteenus ja seda ka maapiirkondades. Murekohtade lahendusena nähakse nii kojukande tingimuste muutmist kui Eesti Posti osalist erastamist.

Eesti Post teatas, et tõstab perioodika kojukande hindu maapiirkondades keskmiselt 11 protsenti. Meediaettevõtete Liit on seisukohal, et maakojukande säilitamiseks tulevikus on võimalused olemas, kuid seejuures on vaja riigi tuge ja pikaajalist strateegilist vaadet. Meedialiit esitas konkurentsiametile Eesti Posti kohta ka teabenõude

Omniva juhatuse esimees Ansi Arumeel selgitas "Reporteritunnis", et kuna nõudlus postiteenuse järgi on ajas oluliselt kahanenud, siis ei tasu universaalne postiteenus majanduslikult ära. Suur küsimus on, kuidas edasi minna, kui inimesed seda teenust ei vaja.

Meediaettevõtete liidu juht Mart Raudsaar tõi maakojukande probleemina välja selle, et perioodika jõuab seal kohale alles õhtul või järgmisel päeval. Seetõttu lõpetab inimene tema hinnangul ka lõpuks väljaannete tellimise.

"Meil on kirjastajatega kokkulepe, et lehed peavad jõudma päeva jooksul. Me pole lubanud neid hommikul tuua," ütles Arumeel. Ta nentis, et kvaliteedi tagasilöögid on seotud sellega, et ettevõttes on inimesi puudu - autoga sõitvaid kirjakandjaid on väga raske sellise palga juures leida. Kojukande hinna tõusuga tahabki ettevõte tõsta töötajate töötasusid.

Seotud lood:

Sven Sester (Isamaa), Anti Poolamets (EKRE) ja Kristen Michal (Reformierakond) olid ühel nõul, et lähimate aastate jooksul ei saa universaalne postiteenus kuhugi kaduda. Küll aga nentisid nad, et senine mudel ei toimi.

Sester tõi välja, et lahus tuleks vaadata universaalset postiteenust ehk kirjade ja pakkide kojukannet ning perioodika kättetoimetamist. "Universaalne postiteenus peab lähiajal jätkuma, selle üle me ei saa diskuteerida. Vaadates postimahu selget vähenemist, peame hakkama rääkima sellest, et võib-olla on üheks lahenduseks see, et mingi ajaperiood pikeneb kirja kättesaamiseks," selgitas ta. See tähendab, et selle asemel, et kiri jõuab kohale järgmisel päeval, võib see saabuda ka kahe ja kolme päeva pärast.

Perioodika osas arvas Sester, et tuleks läbi rääkida perioodika väljaandjatega, et leida võimalik kompromissikoht. Tema sõnul on oluline vähendada survet maksumaksjale - kui raha tuleb maksumaksjalt, siis on küsimus, mille arvelt.

Michali sõnul toetab ta ettevõtete valdkondade erastamist ja Omniva kaubaveo pool võiks olla vaba turu ettevõte. "Mis võlu peaks olema riiklikul pakiveol?" nentis ta.

Arumeel kommenteeris ühe valikuna laual olevat ristsubsideerimist nii: "See on ühtpidi keeruline seaduse mõistes, aga veel olulisem aspekt on see, et pakiäris on väga tihe konkurents ja marginaalid, mida seal teenitakse, on pigem väikesed, õhukesed." See ei ole reaalne, et vabal turul teenitud kasumist peetakse ülal Eesti Posti süsteemi, sest vaba turg ei luba tekkida sellisel kasumil, nentis Arumeel.

Poolamets tõi välja, et kojukande debati kese on tema jaoks koondunud kvaliteedi küsimusse - et maale jõuaks post samal ajal kui linna või vähemalt oleks erinevus väike. Ta sõnas, et hinnatõusu on tinginud postiljonide väike palk ning ühe ajalehe pärast ühte külla sõitmine on kulukas.

Michali hinnangul tuleb murede lahendamiseks postiteenuse võrk üle vaadata. Praegu analüüsibki Eesti Post oma tegevust ja tekkinud olukorda, nagu viitas eilses riigikogu infotunnis ka väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo. "Raha tuleb suunata teenuse pakkumisse ja palkadesse", sõnas Michal.

Target Ärileht