Eramaja omanik peab oma prügile ise õige koha leidma
Haisev konservikarp ja tühjad šampoonipudelid auto pakiruumi ja mööda linna pakendikonteinerit otsima – kas eramajade omanikud peavadki just nii alates tänavusest aastast toimima? Kui autot ei ole, lähed plekkpurkide kolina saatel bussi peale…
Tegelikult on keskkonnateadlik kodanik oma prahti suures osas ka varem liigiti sortinud – ja tegelikult on seda kord juba aastaid ka nõudnud. Linnaäärses eramajas elav Anu on ahjukütmisest üle jäänud ajalehed seni Selveri juurde konteinerisse viinud, klaaspudelid samuti. Pandimärgiga pudelid-purgid on ta taaraautomaati toppinud ja toidujääkide jaoks on tal korralik kompostikast. Tõsi, kassitoidu purgid on seni kodusesse prügitünni rännanud nagu ka jogurtitopsid, šampoonipudelid ning kreemipurgid.
Eramajade ja väiksemate kortermajade elanikelt ei nõuta mitme prügikasti soetamist. Prügiveofirmad Cleanaway (ka selle tütarfirma Resk) ja Ragn-Sells pakuvad Tallinna linnavalitsuse andmeil nn rohelise koti teenust, mis võimaldab pakendijäätmeid tasuta ära anda. Täis kott viiakse ära kindlal päeval. Kui selleks ajaks kott täis ei saa, tuleb sellest jäätmevedajat tühjenduspäevale eelneval tööpäeval teavitada.
Cleanaway interneti kodulehe kohaselt toimib tasuta teenus möödunud aasta kevadest ainult Tallinnas Pirital korraldatud jäätmeveo piirkonnas. Teenust nimetatakse “Pakendijäätmete kogumiskotiks”. Teenuse saamiseks tuleb prügiveofirmaga sõlmida lisaleping, mispeale saadetakse teile koju tühi pakendikott. Prügiveofirma teatab ajad, millal kott aia tagant ära viiakse ja tühjaga asendatakse.
Cleanaway lubab, et pakendikogumise ringiga liituja saab ära anda ka vanapaberit. Ajalehed, ajakirjad, kõvade kaanteta raamatud, ümbrikud, reklaammaterjalid ning kirjapaber tuleb paelaga kokku siduda ja sättida pakendikoti kõrvale.
Aga tähelepanu! Cleanaway kogumiskotti ei tohi panna klaasist purke-pudeleid. Firma põhjendab seda sellega, et kergpakendi ja klaastaara segunemisel muutub suur hulk väärtuslikku pakendit taaskasutuskõlbmatuks. Klaastaara palutakse ära anda näiteks Pirital asuvatesse avalikesse klaastaarakonteineritesse. Paraku võitleb Cleanaway tuuleveskitega, sest enamikku konteineritesse visatakse nii klaas- kui ka muu pakend.
59 triibulist silindrit
Tallinna keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Jana Kivimägi sõnul on triibulisi silindreid, kuhu võib kõiki pakendeid loopida, pealinnas vaid 59 tükki. Ülejäänud pakendikonteinerid on üldjuhul vaid klaas-, paberpakendi ja muu kerge pakendiliigi (metall, plast, segapakend) jaoks. Pakendijäätmete puhul tehakse igal juhul ka järelsortimist, selgitab Kivimägi.
Miks siis prügiveofirma ei võiks ka klaastaarat ära viia? Ragn-Sellsi rohelisse kotti võib panna ka klaastaara. Kott viiakse ära kord kuus. Sarnaselt Cleanawayga viib Ragn-Sells koti kõrvalt minema pakkidesse seotud vanapaberi.
Esialgu saab Ragn-Sellsi nn rohelise koti teenust kasutada Tallinnas, Viimsis, Sauel, Sakus, Keilas, Kangru külas (Kiili vald) ja Kiili alevikus, Pärnus, Lihulas, Virtsus ja Tori valla tiheasustus-aladel, Sauga vallas Tammiste külas, Sauga alevikus ning Jõhvis.
Rohelise koti teenust saab tellida otse prügifirma kodulehelt. Seejärel saadab firma teile koju lepingu ja prügiringi graafiku. Samas palutakse alati teada anda, kui koti äraviimise päeval ei ole kott veel täis või pole inimesel mõnel muul põhjusel võimalik seda välja panna – siis kogumisauto kohale ei sõida. Kui tühjenduspäevale eelneval tööpäeval ei ole teadet loobumise kohta tulnud ja auto saabudes kilekotti pole, tuleb tühi-sõidu eest maksta 59 krooni.
Siinkohal pakub mõtlemisainet Saksamaa prügiveokorraldus. Saksamaal ei pea ka eramaja omanik eraldi kusagilt pakendikoti vedu tellima, vaid kõik on ühtse prügiveohinna sees ja asja korraldab kohalik omavalitsus.
Kehtestatud korra kohaselt peab väikeelamu 140- või 240-liitrist prügikonteinerit tühjendama vähemalt korra kahe nädala jooksul. Võimalikud on ka erandid.
Kui eeskirju korralikult täita, jääb olmejäätmete prügikast nüüd üsna tühjaks ja prügiautot on vaja ehk kord kuus. Üksik inimene ei saa prügi liigiti kogudes tõenäoliselt ka kuuga kasti täis. Seni kehtiv kord paraku harvemini tühjendamist ei luba.
Prahi sortimise hõlbustamiseks on vajalik meelespea
Paberi- ja papikonteinerisse tuleb panna:
•• ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid;
•• vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid;
•• ümbrikud, kaanteta raamatud;
•• pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid.
Paberi- ja papikonteinerisse ei tohi panna:
•• määrdunud või vettinud paberit-pappi; majapidamispaberit;
•• kasutatud pabernõusid; kartongist joogipakendeid, kilet;
•• foolium- ja kopeerpaberit.
NB! Vanapaberi- ja papikonteiner peab olema kinnistul, kus on vähemalt viis korterit, ning asutustes ja ettevõtetes, kus seda prügiliiki tekib rohkem kui 25 kg nädalas. Alla viie korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:
•• liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagari- ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;
•• majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid; toataimed ja lõikelilled.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:
•• toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ega muid vedelaid toite ja toiduaineid;
•• vedelikke;
•• suuri konte;
•• kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ega muid bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid.
NB! Biolagunevate jäätmete konteiner peab olema kinnistul, kus on vähemalt kümme korterit, ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid jäätmeid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. Eramajades tohib toidujäätmeid kompostida kompostimisnõus ning aia- ja pargijäätmeid lahtiselt aunades.
•• Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) saab viia kompostimisväljakule Rahumäe tee 5a.
Pakendikonteinerisse tuleb panna:
•• plastpakendid: jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid), plastnõud (ka karbid), kilekotid ja pakkekile, muud puhtad plastpakendid;
•• klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid;
•• metallpakendid: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja -korgid, muud puhtad metallpakendid;
•• joogikartong: puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.
Pakendikonteinerisse ei tohi panna:
•• toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosool-
pakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne.
NB! Tallinnas on umbes 700 avalikku pakendikonteinerit, kuhu pakendijäätmeid saab panna tasuta.
Olmejäätmete konteinerisse võib panna:
•• rõivaid, hügieenitarbeid, majapidamistöödel tekkivaid jäätmeid, tuhka, katkiseid nõusid ja kõike muud sellist, mis ei ole pakend, paber, ohtlik või biolagunev jääde.
Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia:
•• jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjalid (kuni 20 l);
•• värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10 l);
•• elavhõbedalambid (kuni kümme tükki);
•• aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2 kg korraga);
•• kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10 l)
•• elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2 kg korraga); patareid ja akud (piiramatus koguses).
NB! Ohtlikke jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse ning Lukoili tanklatesse. Kasutuskõlbmatute patareide jaoks on Tallinnas 153 spetsiaalset kogumiskasti.
Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia:
•• vana või kasutuskõlbmatu olmeelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, televiisor, elektripliit, mikser, triikraud, föön, raadio jne.
NB! Mittekomplektse külmiku äraandmine maksab 150 krooni.
Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu:
•• töötlemata puitu, vanametalli, plasti, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon jne), paberit ja pappi, kasutuskõlblikku vanamööblit, autorehve (kuni kaheksa rehvi korraga), elektri- ja elektroonikajäätmeid (sh külmikuid ja telereid), pakendeid, leht-klaasi, koduseid ohtlikke jäätmeid.
Allikas: Tallinna linnavalitsus
