Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali ütles ETAle, et Eesti Erastamisagentuuri raamatupidamise auditiga tehakse muuhulgas kindlaks, kui palju on agentuuri ees lootusetuid võlgu ja milliseid võlgu hakkab rahandusministeerium sisse nõudma.

Audit peaks valmima Tali sõnul kuu-pooleteise jooksul, kuna rahandusministeerium peab auditeeritud raamatupidamisaruande esitama valitsusele kinnitamiseks 20. detsembriks.

Kui erastamisagentuuri viimase pressiteate kohaselt on agentuuril jäänud nõudeid vara ja maa erastajatele põhivõla osas 588,9 miljonit krooni, on riigikontroll nimetanud nelja miljardi kroonini ulatuvat nõuete kogumahtu.

Riigikontroll rääkis pressiesindaja Sven Soiver sõnul suurusjärgust, mis sisaldab lisaks põhivõlale ja sellelt makstud viivistele ka põhivõla tekkepõhiseid viiviseid ja võimalikke leppetrahve, millele nõuet ei ole esitatud või mida tegelikult ei ole sisse nõutud. "Ka sisaldas pakutud summa võlga investeeringukohustustelt ning täitmata või ajatatud investeeringukohustustelt võimalikke viiviseid ja leppetrahve," ütles Soiver ETAle.

Soiveri sõnul on riigikontrolli pakutud suurusjärgus on sees ka lootusetud või peaaegu lootusetud võlad.

Soiveri sõnul on küll riigikontroll kogunud erastamisagentuuri kohta mõningaid dokumente, kuid ta ei plaani vähemalt lähema poole aasta jooksul auditeerida erastamisagentuuri varade rahandusministeeriumile üleandmist. "Võib-olla ei olegi otstarbekas enne aasta möödumist, kui erastamisagentuuri raamatupidamise ülevõtmisel on joon all, auditeerimist selle kohta korraldada," ütles Soiver ETAle.

Majandusministeeriumi, mille haldusalasse erastamisagentuur kuulus, haldus- ja finantsosakonna juhataja Margus Jõesaare sõnul on riigikontroll saatnud kirja, millega on juhtinud tähelepanu sellele, kuidas koostada erastamisagentuuri auditit.

Soiveri sõnul peaks majandusministeerium riigikontrolli kirjale vastama, kuid vastust ei ole veel tulnud.

Oktoobri lõpus teatas riigikontroll, et muuhulgas ei ole tal selgust erastamisega kaasnenud kohustuste täitmise hindamise ja vajalike pankrotimenetluste algatamise suhtes nende erastajate vastu, kes ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Seetõttu võib rahandusministeeriumi läbiviidav audit osutuda riigi vara, sealhulgas nõudeõiguse säilimise mõttes ebapiisavaks.

Kümne aasta jooksul sõlmis Eesti Erastamisagentuur 3575 vara ja maa erastamislepingut kokku 8 miljardi ja 293,65 miljoni krooni väärtuses.