Erastamisseaduse muudetud variandi kohaselt saab Erastamisväärtpabereid kasutada "Eluruumide erastamise seaduse" ja "Maareformi seaduse" alusel omandatava vara eest tasumiseks 2006. aasta 1. juulini. Muudel õigusaktidega sätestatud juhtudel saab erastamisväärtpabereid kasutada 2002. aasta 1. juulini. Eelnõu on ette valmistatud kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ettepanekutega erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise tähtaegade pikendamise kohta.

Kavandatavate seadusemuudatuste eesmärk on pikendada omandireformi õigusaktides sätestatud erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise tähtaegu. Tähtaegade pikendamise vajadus tuleneb asjaolust, et mõned maareformi protsessid nõuavad varemprognoositust rohkem aega.

Käesoleva aasta igas kvartalis anti välja keskmiselt 60 miljonit ja kustutati keskmiselt 160 miljonit EVP-krooni. EVP-de väljaandmise ja kustutamise tempo on viimase 6 aasta jooksul üldise tendentsina märgatavalt langenud. Registriandmete kohaselt on käesoleva eelnõu esitamise hetkeks rohkem kui 700 tuhandele isikule välja antud erastamisväärtpabereid nimiväärtuses 16,3 miljardit krooni, neist üle 8 miljardi hüvitusväärtpaberitena õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks. Kokku on kustutatud 14,9 miljardit ja kasutamata on 1,4 miljardit EVP-krooni, millele lisandub veel umbes 0,2 miljardi krooni ulatuses seni rahuldamata kompensatsiooninõudeid.

Kui EVP-de väljaandmine maa kompenseerimisel ja nende kasutamine maa erastamisel jätkub samas tempos, jääb 2002. aasta 1. juuliks kasutamata 1,2 miljardit EVP-krooni. Kui EVPde kasutamist jätkata 2003. aasta lõpuni, väheneks jääk 500-600 miljoni kroonini. Alles 2005. aasta lõpuks oleks võimalik enam-vähem kõik EVPd kustutada. Selleks ajaks oleks vastavalt Rahandusministeeriumi hinnangule ka maa tagastamine täielikult vaibunud ja seega ühtlasi kompensatsioonide väljaandmine valdavas osas lõppenud.

Erastamisväärtpaberite keskregistri aruande kohaselt oli 12. novembriks 2001.a. välja antud erastamisväärtpabereid nimiväärtuses 16,31 miljardit krooni, sealhulgas hüvitusväärtpabereid 8,01 miljardit krooni. Kustutatud oli 14,86 miljardit ja kasutusarvetel oli 1,38 miljardit EVP-krooni. Viimasele summale lisandub veel 0,06 miljardit EVP-krooni, mis on kantud Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud väärtpaberiarvetele.