Ericssoni esindaja: mis saab Eesti konkurentsivõimest, kui me ei saa tuua riiki talente, keda vajame?

 (42)
Ericsson Eesti Tallinnas
Ericsson Eesti TallinnasFoto: Andres Putting

10. novembril toimus Riigikogu majanduskomisjoni ja väliskomisjoni avalik istung, kus räägiti Eesti konkurentsivõime ja välisinvesteeringute suurendamise võimalustest. Ühe olulise aspektina toodi välja välisspetsialistide rändekvoodi laiendamise vajadus, et katta puudust oskustööjõu osas. Leiti, et inimeste arendamine järjepidevalt ja koostöö ülikoolidega on ülioluline ja selleks on vaja kaasata ka spetsialiste väljastpoolt Eestit.

Eestis on täna tegemist struktuurse tööpuudusega, mida ei lahenda nende inimestega, kes Eestis kriisi tõttu on senise töö kaotanud. Mis saab Eesti konkurentsivõimest, kui me ei saa tuua riiki talente, keda vajame?

Meie ettevõtte kogemus näitab, et talendid peavad atraktiivseks seda riiki, kus on nende vaates asjaajamine lihtne ja kiire ning nad tunnevad, et nad on oodatud. Seda plaanitavad seadusemuudatused kahjuks ei toeta.

On täiesti mõistetav inimese soov võtta teise riiki tööle tulles kaasa ka oma pere. Kui peaks jõustuma kord, mis lubab välismaalasel lühiajaliselt töötada ainult pikaajalise viisa alusel, seab see inimesed ebavõrdsesse olukorda, sest antud viisat saab vaid Eesti Vabariigi saatkondadest. Seadusemuudatus pikendab aega, mis kulub oodatud ja vajaliku inimese pärale jõudmiseks ning sisse seadmiseks. Lisaks tekitab keeruline ja aeganõudev protsess stressi, mistõttu inimese töövõime väheneb. Mõistlik oleks võimaldada taotleda elamisluba Eestis kohapeal, kus see on märksa efektiivsem ja lihtsam. Siin oleme me töötaja jaoks olemas, kursis protsessi käiguga ja saame teda ning tema peret vajadusel toetada.

Kava seada sisse nõue, et töötaja värbamiseks lühiajalise töötamise eelse 12 kuud jooksul ei tohi tööandja olla koondanud täistööajaga töökohta. Tänapäeva kiiresti muutumas maailmas on see liiga pikk aeg ,või kas aeg saab siin üldse olla kriteerium?

Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemise järel on 30 kalendripäeva liiga lühike aeg, et taotleda teistel alustel uut elamisluba. Menetlus ise on juba praeguse kogemuse põhjal pikem. Veelgi olulisemaks muutub ka õpingute lõpetamine nominaalajal ning sisuliselt tekib olukord, et kohe, kui töötaja tööle võtame, peaksime alustama töötamiseks vajaliku elamisloa taotlemist. Ericsson Eestile tähendab see lisaks seda, et enamus tudengeid, kes meil kooli kõrvalt tööle asuvad, soovivad koheselt taotleda elamisluba töötamiseks. See tähendab aga palju rohkem paberimajandust ja lisatööd. Kokkuvõttes luuakse kunstlikult juurde bürokraatiat ja peletatakse talendid eemale.

Neli olulist teemat, mis plaanitavas eelnõus tooduna hakkavad tugevalt piirama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet:

  • Pererännet puudutavad muudatused
  • Töörännet puudutavad muudatused
  • Koondamise korral piirang
  • Täistööaja nõue