Erik Puura: ettevõtlikud noored on tarkade töökohtade tulevik

 (7)
Tudengid TÜ Raamatukogus õppimas
Marii Kuusma, Lauri Isküll, Airika Veinjärv, Merlin JoaFoto: Hendrik Osula

Ülikooli ja ettevõtluse koostöö on laiem, kui sageli arvatakse. Samas just töö noortega ja ettevõtlikkuse ning ettevõtlusõppe sidumine õppeprotsessiga on meie praegune suurim väljakutse, tõdeb Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

18. veebruari õhtul ummistasid Tartu Athena keskuse 250 noort, et 22 ideelauas uue põlvkonna ettevõtjate juhendamisel uute ideedega ajusid ragistada. Tartu ülikooli ideelabori korraldatud üritus oli niivõrd populaarne, et järgmisel korral tuleb juba suuremale saalile mõelda. Just see on praegu üks aja märke – arendada noortes ettevõtlikkust nende vabal ajal, kuniks akadeemiline maailm suudab kogu õppetöö ettevõtlikumaks muuta. Vastav riiklik programm käivitus kaks kuud tagasi.

Ülikooli ja linna, ülikooli ja regiooni koostöö on seejuures ülitähtis. Rõõmuga näeme, et IT-ettevõtjad on Tartu kesklinna piirkonda rajamas uut, just tarkadele ettevõtetele suunatud arenduskeskkonda ning Tartu teaduspark loob sellega seonduvat ettevõtluse demokeskust. Ülikool omakorda rajab kesklinna uue hoone, mis ühildab matemaatikute, informaatikute ja majandusteadlaste vajadused – IT keskuse.

Samas pole Tartu ülikool kindlasti mitte Lõuna-Eesti ülikool ja paljud ideed liiguvad otse laia maailma. Lisaks sellele, et „Eesti maffiaks“ nimetatud IT-ettevõtjatest on enamik Tartu ülikooli vilistlased, pärineb Jaapani e-kaubandusgigandi Rakuteni poolt omandatud fits.me tehnoloogiaarendus just ülikooli tehnoloogiainstituudist. Praktika näitab, et koostöö Samsungi, Mercedese, Pfizeri, Nestle’iga on vastastikku kasulik. Seda kinnitab ka fakt, et Baltimaade ülikoolidest on Tartu ülikooli ettevõtluslepingute maht olnud järjepidevalt suurim. Tunnustame seejuures ka Tallinna tehnikaülikooli kiiret arengut ning plaanime ühise ettevõtluskoostöö võrgustikuga edasi liikuda koos kõikide Eesti kõrgkoolidega.

Eesti suuremate ettevõtete tegevusväli ja äriarendus ei loo väga häid eeldusi ülikoolide ja ettevõtete koostööks, kuigi partnerlussuhted näiteks Eesti Energia, VKG ja Teliaga on ülikoolil juba väga pikaaegsed. Just seetõttu on akadeemik Mart Ustav selgelt öelnud: orgaanilisel kasvul põhinevad idufirmad, mida kiiresti välisinvestoritele maha ei müüda, on Eesti võimalus. Ustavi poolt loodud spin-off-ettevõte Icosagen on selle ehedaks näiteks – nüüdseks on loodud juba tütarettevõte USA-s. Ülikooli spin-off-ettevõtete arv läheneb juba 60-le.

Uue suunana on Tartu ülikool koos Tartu teaduspargi, tehnikaülikooli ja Tehnopoliga EAS-i koordineerimisel loomas Euroopa kosmoseagentuuri inkubaatorit. Ka see on loogiline jätk meie tegevusahelas, kus Eestist kosmoseriigi teinud ESTCube-1-le järgneb ESTCube-2 ning meil on valminud nn Marsi-maja prototüüp, mida esitleti rahvusvaheliselt Prantsusmaal Strasburgis rahvusvahelises kosmoseülikoolis.

Kokkuvõttes, ülikooli ja ettevõtluse koostöö on laiem, kui sageli arvatakse. Samas just töö noortega ja ettevõtlikkuse ning ettevõtlusõppe sidumine õppeprotsessiga on meie praegune suurim väljakutse.