Võlaõigusseadus annab ettevõtjale võimaluse vabaneda vastutusest vääramatu jõu (force majeure) asjaoludele tuginedes. Koroonaviiruse levikust tingitud avaliku võimu poolt kehtestatud piirangud peaksid liigituma vääramatuks jõuks. Seda muidugi üksnes juhul, kui lepingu sõlmimise ajal ei olnud selliseid piiranguid kehtestatud või ei olnud need ettenähtavad.

Vääramatu jõu asjaoludel vastutusest vabanemine ei tähenda siiski, et kohustatud isik millegi eest ei vastuta. Sõltumata vääramatu jõu asjaoludest on rikkumise korral kahjustatud isikul õigus omalt poolt keelduda raha maksmisest. Kui raha on juba makstud, saab kahjustatud isik lepingu üles öelda või sellest taganeda ja saamata kauba või teenuse eest raha tagasi küsida, samuti alandada hinda.

Heastamine kui tagasimaksmise alternatiiv

Mida saab teha aga kohustatud isik sellise olukorra vältimiseks? Raha tagasimaksmine võib kaasa tuua raske majandusliku olukorra, halvimal juhul pankroti. Õiguste tasakaalustamiseks on võlaõigusseaduse §-ga 107 ette nähtud kohustust rikkunud poolele võimalus raha tagasimaksmise asemel oma rikkumine heastada. Praktikas võiks teenuse puhul heastamine seisneda näiteks kokkulepitust teistsuguse, kuid sarnase teenuse osutamises ja/või selle osutamises kokkulepitust hiljem.

Heastamist saab pakkuda üksnes juhul, kui teine pool ei ole veel lepingust taganenud või seda üles öelnud. Seega peaksid ettevõtjad, kes soovivad kasutada heastamist, kahjustatud lepingupoolele vastavasisulist soovi esimesel võimalusel väljendama.

Millised on heastamise eeltingimused? Seaduse järgi tohib heastamist pakkuda, kui heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik, heastamine ei tekita kahjustatud poolele põhjendamatuid ebamugavusi või kulutusi ning kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda.

Need kõik on määratlemata mõisted, mille paneb vaidluse korral paika kohtupraktika lähtuvalt üksikjuhtumi asjaoludest. Näiteks kui isik on ostnud pileti klassikalise muusika kontserdile ja see jääb ära, siis ei saa temalt mõistlikkuse põhimõttest eeldada, et ta peab olema nõus sellega, kui talle pakutakse heastamisena võimalust osaleda mõni aeg hiljem elektroonilise muusika kontserdil. Samal ajal, kui isikule pakutakse heastamisena võimalust osaleda mõni aeg hiljem samal või sarnasel kontserdil, siis peaks selline olukord küll mahtuma mõistlikkuse piiridesse.

Näiteks kui isik on ostnud pileti klassikalise muusika kontserdile ja see jääb ära, siis ei saa temalt mõistlikkuse põhimõttest eeldada, et ta peab olema nõus sellega, kui talle pakutakse heastamisena võimalust osaleda mõni aeg hiljem elektroonilise muusika kontserdil.

Oluline on siinkohal veel märkida, et isegi kui kahjustatud isikul on õigustatud huvi heastamisest keelduda kuivõrd heastamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlik, siis peab ta heastamise ettepanekule mõistliku aja jooksul vastu vaidlema. Vastasel juhul tuleb tal olukorraga leppida.

Millal peab heastamist pakkunud pool oma kohustuse faktiliselt heastama? Seaduse järgi peab kohustust rikkunud lepingupool rikkumise heastama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on teisele poolele heastamise kavatsusest teatanud. Mis on mõistlik aeg, see sõltub jällegi üksikjuhtumi asjaoludest. Näiteks, kui heastamist takistavad avaliku võimu piirangud, siis ei tohiks mõistlik aeg mööduda kindlasti enne piirangute lõppemist.

Hoolimata sellest, et puudub teadmine, kui kaua koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud eriolukord kestab, tuleb Eesti ettevõtjatel leida nutikaid lahendusi oma lepinguliste kohustuste täitmiseks tulevikus. Klientidel tuleb aga eriolukorras olla paindlik ja leppida raha tagasiküsimise asemel mõistlike heastamisettepanekutega.